Tartu Tähetorn
Allikas: Vikipeedia
Tartu Tähetorn on Tartus Toomemäel asuv observatoorium.
[redigeeri] Kronoloogia
- 1802 – taasavati Tartu Ülikool.
- 1805–1807 – matemaatikaprofessor Johann Pfaff rajas esimese ajutise observatooriumi Poe tänava ja Küüni tänava nurgale.
- 1807–1809 – avati teine ajutine observatoorium Õpetaja tänavas asjaarmastaja-astronoomi Andreas von Lamberti majas.
- 1808 – hakati ehitama alalist observatooriumi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse varemetele.
- 1810 – Tähetorn valmis.
- 1813 – Friedrich Georg Wilhelm Struve määrati Tähetorni astronoom-observaatoriks. Paigaldati Dollondi passaažiriist.
- 1814 – Tartu Tähetornis alustati regulaarseid vaatlusi.
- 1820–1839 – Tähetorni direktor oli F. G. W. Struve. Tartu Tähetorn oli oma kuulsuse tipul.
- 1822 – saabus Reichenbachi meridiaanring.
- 1824 – saabus Fraunhoferi refraktor. Oma 9-tollise läbimõõduga objektiiviga oli ta suurim ja parim läätsteleskoop maailmas.
- 1825 – Tähetorni kuplit laiendati ja sinna paigaldati Fraunhoferi refraktor. F. G. W. Struve uuris sellega peamiselt kaksiktähti.
- 1837: Ilmus F. G. W. Struve peateos "Mensurae micrometricae...", milles avaldati peale kaksiktähtede uurimise tulemuste ka Struve poolt maailmas esmakordselt tehtud tähe kauguse määrang.
- 1839: F. G. W. Struve lahkus Tartust Peterburi lähedal asuva Pulkovo observatooriumi direktoriks.
- 1840–1864: Tähetorni direktor oli Johann Heinrich Mädler, kes sai tuntuks Kuu uurimisega. Ta oli ka silmapaistev popularisaator, tema raamat "Populäre Astronomie" ilmus mitmes trükis.
- 1897: Tähetorni territooriumist väljapoole Toomemäe nõlvale ehitati vaatluspaviljon, kuhu paigutati samal aastal saabunud Repsoldi seniitteleskoop.
- 1911: Saadi kaheksatolline Zeissi refraktor, mis paigaldati torni seal olnud Fraunhoferi refraktori asemele. Teleskoop oli varustatud astrograafiga.
- 1919–1948: Tähetorni direktoriks oli esimese eestlasena Taavet Rootsmäe.
- 1924: Ilmus Tartu Tähetorni kalendri esimene number.
- 1927: Petzvali astrograaf paigaldati iseseisva instrumendina Repsoldi seniitteleskoobi tarbeks ehitatud paviljoni. See oli mõeldud eelkõige komeetide ja asteroidide fotografeerimiseks ning taevaalade pildistamiseks.
- 1946: Tähetorn läks Tartu Ülikoolilt Teaduste Akadeemia alluvusse. Tähetorni ruumides asusid lisaks astronoomidele tööle ka füüsikud.
- 1964: Astronoomid kolisid vastvalminud Tõravere observatooriumi. Tähetorni jäi ainsa astronoomina Hugo Raudsaar, kes jätkas asteroidide ja komeetide vaatlusi.
- 1971: Avati Tähetorni muuseum.
- 1975: Seni veel Tähetornis töötanud füüsikud kolisid Füüsika Instituudi uude hoonesse. Tähetornis algab vaikne ajajärk.
- 1985: Viimane teaduslik vaatlus Tartu Tähetornis (Hugo Raudsaar määras Halley komeedi positsiooni).
- 1. september 1996: Tähetorn läks taas Tartu Ülikooli alluvusse
