Tartu piiskopkond
Allikas: Vikipeedia
 |
| Tartu piiskopkonna vapp |
Tartu piiskopkonna moodustasid Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, suurusega umbes 9600 km². Piiskop oli ühtaegu nii ilmalik kui ka vaimulik võimukandja. Stifti ja diötseesi piirid olid erinevad. Tartu piiskopi diötseesi kuulusid ka Liivi ordu alad Edela- ja Kesk-Eestis. Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus ka toomkirik. Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224, piiskopi ametinimetus loodi 1234.
Vaimulikku järelvalvet teostas piiskop sinodi ja visitatsioonide abil, ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. Piiskopi kandidaadi kinnitas paavst, kes aga ei pruukinud arvestada toomkapiitli valikut. Majandusküsimusis oli piiskopi tähtsaimaks abiliseks toompraost, sõjaliste küsimustega tegeles stiftifoogt, kellele allusid lossifoogtid. Tartu piiskopkonna olulisemateks linnusteks olid Otepää, Vastseliina ja Kirumpää.
Piiskopkonna maavaldused olid suuremalt jaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisimaks kohustuseks oli teenistus piiskopi sõjaväes. Ajapikku vasallide poliitiline tähtsus kasvas ning nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Vasallide enamik olid rahvuselt sakslased.
Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall ning kuulus seega (pigem nimeliselt kui tegelikult) ka Saksa riigivürstide hulka.
Tartu piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal, kui Moskva suurvürsti väed 18. juulil 1558. aastal Tartu ja piiskopkonna alad vallutasid.
[redigeeri] Vaata ka
| Vana-Liivimaa |
| Riia peapiiskopkond • Kuramaa piiskopkond • Saare-Lääne piiskopkond • Tartu piiskopkond • Liivi ordu Mõõgavendade ordu • Taani valdused Eestis |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
