Terrakotasõdalased
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Terrakotasõdalased (210—209 eKr) on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ka terrakotast hobustest), mis asuvad esimese Qini imperaatori Shi Huangdi maoseleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal Xiani linna lähedalt Shaanxi provintsis (Hiinas). Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdi surnuteriigis pärast tema surma 10. septembril 210 eKr.
Sisukord |
[redigeeri] Asukoht
Terrakotasõdalaste asukoht Hiinas Xiani linnas, mis asub 1160 km Pekingist edelas, ei ole olnud juhuslikult valitud. See paik oli keiser Shi Huangi kodukoht ja Xian oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat. Tangi dünastia valitsusajal (618—907) oli Xian maailma suurim linn ja kandis kaunist nime Changan – 'Taevalik Rahu'. Linn asus Siiditeel.
[redigeeri] Leidmine
Ühe 20. sajandi suurima arheoloogilise leiu peale satuti täiesti juhuslikult. Nimelt leiti terrakotast sõdalased talupoegade poolt, kes 1974. aastal kaevu kaevates neile juhuslikult peale sattusid.
Praeguseks on leitud enam kui 8000 skulptuuri kolmes maa-aluses kaevandis.
[redigeeri] Kirjeldus
Leitud on nii jalaväelasi, vibulaskjaid, ammukütte, ratsaväge ja hobustega sõjavankril seisavaid lahinguvalmiduses sõdureid.
Sõdalased on 1,6 - 1,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega (ei leidu kahte ühesugust). Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savist koopiatena.
Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes paljastatud mõõka. Osa sõdalasi on turvises, kuid enamik kannab vöötatud sõdurikuube, sääriseid ja kandiliste ninadega jalanõusid. Sõdalaste kehad on seest õõnsad, kuid käed ja jalad on umbsed. Nende relvad - pronksist odad ja mõõgad, puidust vibud pronkskaunistustega - on tõelised (arvatakse, et neid võidi varem ka tõelises sõjategevuses kasutada) ja ka hobustel on pronksist valjad. Jalaväelaste juuksed on pealaele rulli seotud, ratsaväelased aga kannavad mütse.
Figuurid olid algul värvitud eredate värvidega, kuid need on üle 2000 aasta jooksul ära kulunud. Peaaegu 6000 skulptuuri leiti esimesest peaaegu viie meetri sügavusest kaevandist mõõtmetega 230 x 60 meetrit. Sealt leiti nii jalaväelasi, vibulaskjaid kui sõjavankreid. Teisest, väiksemast kaevandist, leiti veel sadu sõdalasi- ratsaväelasi, sõjavankreid ja vibulaskjaid. Kolmandas kaevandis oli ainult 68 figuuri — ilmselt väepealik koos oma staabiga.
[redigeeri] Eksponeerimine rahvale
Suure hulga figuuridega esimene kaevand on avatud külastajatele. Kohalikus muuseumis näidatakse videofilme arheoloogilistest väljakaevamistest, samuti võib näha sõdalasi ja kaht poole elusuurust pronksvankrit hobuste ja vankrijuhtidega. 1980. aastal avastatud vanker näeb välja täpselt samasugune nagu need, mida kasutasid kunagi keiser, tema õukonna kõrged ametnikud ja konkubiinid
[redigeeri] Qin Shi Huangi haud
Qin Shi Huangi haud asub üle 40 meetri kõrguse künka all, mida pole seni veel avatud. Keegi ei tea, kus asub selle hauakambri sissepääs. Arvatakse, et ehitajad tapeti ja maeti sinnasamasse, et saladust hoida. Usutakse, et paljud keisri ametnikud, teenijad ja naised maeti elavalt koos keisriga, et nad jätkaksid tema teenimist ka pärast isanda surma. Sunnitöölised ehitasid hauakompleksi juba palju aastaid enne keisri surma.
Kaasaegsete seadmetega on tuvastatud, et hauakambris asub suurel hulgal münte. Siiski ei avata hauakambrit tõenäoliselt ka lähitulevikus, kuna kardetakse, et haua avamine võib kaasa tuua väärtusliku arheoloogilise leiu hävinemise.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
