Valdemar IV
Allikas: Vikipeedia
Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.
Valdemari valitsusaeg oli Taanile suhteliselt soodne, kuigi ta ei suutnud enda käes hoida Eestimaad (Harju- ja Virumaad koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega), mille ta Jüriöö ülestõusu järel 1346. aastal müüb Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pandib need 1347. aastal Liivi ordule. Valdemar IV saab Maarjamaa (jumalaema maa) ehk Taani Eesi valduste müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustab Taani kuningat tehtud pattu lunastamiseks sooritama palverännaku pühasse paika.
Ta suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, seejuures allutas ta otsele kuningavõimule ka Kopenhaageni. 1361 sai ta enda kätte ka Gotlandi, kuid 1367–1370 sõda Hansaga lõppes lüüasaamisega.
Surres Valdemaril poegi polnud, nii et troonile sai tema tütrepoeg Oluf III, tegelikuks valitsejaks sai aga tolle ema Margarethe.
