Eestimaa
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast Põhja-Eestis; Eestimaa all mõistetakse ka Eestit; nime "Eestimaa" kasutamise nüansside kohta vaata artiklit Eestimaa (nimi).
Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mis hõlmas Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa.
Neljas Lateraani kirikukogu 1215. aastal Roomas tunnistas Liivimaa ja Eestimaa alad Jumalaema Maarja maaks. Sellega nimetati pühaks ürituseks kõik paganatevastased teod.
13. sajandi alguses vallutasid Eestimaa ala sakslased ja taanlased. Taanlastele kuulusid Harjumaa ja Virumaa, Järvamaa oli nende ja Mõõgavendade ordu ühisvalduses, Läänemaa jagati ordu ja Taani vahel.
1222 ründas saarlaste malev taanlaste käes olevat Varbola linnust ning vallutas selle. Ülestõusu käigus vabastati kogu Eestimaa ala peale Tallinna, mida küll 1223. aastal ühisjõududega edutult piirati. Pärast ülestõusu mahasurumist 1224 Mõõgavendade ordu poolt alustas ordu sõjategevust Taani vastu ning 1227. aastaks oli kõik taanlaste valdused ordu valdusse.
1226. aasta alguses pärast 6. jaanuari alustas Maarjamaal ringsõitu paavst Honorius III legaat Modena Wilhelm. Ta moodustas vallutajate vahel tekkinud maatüli lahendamiseks Viru-, Järva- ja Läänemaast otse paavstile alluva Eestimaa piiskopkonna. Asehalduriks määras legaat oma kaplani Johannes Giovanni. Kuid 1226. aasta mais rüüstasid taanlased uuesti Läänemaad ja tapsid Johannese sõjasulased.
1228 moodustas Riia piiskop Albert Saaremaast, Hiiumaast, Läänemaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna keskusega Lihulas.
Modena Wilhelm osavõttul sõlmitud Stensby lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu 1238. aastal Taanile Tallinna–, Rakvere– ja Narva linnused Revala, Harju ja Viru (umbes 12000 km²).
Hiljemalt aastast 1271 kuni 1346. aastani kuulus Taani kuningate ja hilisemate Eestimaa valitsejate titulatuuri tiitel "Eestimaa hertsog". Aastatel 1346–1561 kuulusid Liivi ordule ka seni taanlaste valduses olnud alad.
Põhja-Eesti Rootsi valdust nimetati 1584. aastast Eestimaa kubermanguks, vahel kutsuti seda ala ka Eestimaa hertsogkond või Eesti vürstkond, mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog. Eestimaa hertsogkond pole aga kunagi olnud ei riik ega haldusüksus.
Peale Põhjasõda 1708. aastal eraldati Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti Peterburi kubermanguga. 1719 liideti Eestimaa kubermang Peterburi kubermangu provintsiks.
Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Sellega läks vene keisrikojale üle ka tiitel Eestimaa hertsog. Viimane Eestimaa hertsog oli Nikolai II. Peale rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim restitutsioonikomisjonid, mis asusid 1722 tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775-1802 maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti Liivimaa kubermanguga ning Eestimaa kubermang eraldati Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks.
Alates Põhjasõjast kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti erikord. Seda üritati korduvalt muuta, kuid ei soovitud konfliti kohaliku aadelkonnaga. Eestimaa kubermangu halduskorraldust proovis muuta ka tsaarinna Katarina II oma ukaasiga. Eestimaa kubermangu asemele moodustati 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel Tallinna asehaldurkond. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehaldurkorra perioodiks. Kuna uus kord kärpis baltisaksa aadlike õigusi, õnnestus neil saavutata asehaldurkorra muutmine uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal.
Viimati muudeti Eestimaa kubermangu piire 12. aprillil (vkj. 30. märts) 1917 liites kubermanguga eestlastega asustatud alad Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa, mis seni olid kuulunud Liivimaa kubermangulele.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislink
- Eestimaa Rüütelkond (saksa keeles)
- Eesti mõisaportaal (sisaldab muuhulgas ka põhjalikku Eestimaa provintsi haldusjaotuse ja selle ajaloo kirjeldust)
