Vanapagan
Allikas: Vikipeedia
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| Vajab toimetamist |
Vanapagan on eesti rahvapärimuses tegelane, kelles on kokku sulanud kristliku kuradi, rumala kurivaimu ja hiiu jooned.
Vanapaganat kutsuti ka kurivaim, saadan, sarvik, vana, juudas, vanajuudas, vanakurat, vanakuri, vanapapa, vanapoiss, vanasaadan(as), vanasarvik, vanasarviline, vanasõge, vanatont, vanatühi, vanarauk, vanaõel, vanaõelus, tont. Tont (ka vanatont) kuulub sagedasemate nimede hulka ning mitmed vanapaganaga seotud kivid kannavad sageli näiteks Tondikivi nimetust. Kohanimedega seostub ka juudas (näit. Juudapedäs).
Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte (Püha Jüri kutsikaid) ja pikset.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
- “Muistendid Vanapaganast”. Koostanud Eduard Laugaste ja Ellen Liiv. Eesti Raamat, Tallinn 1970 (teaduslikult kommenteeritud väljaanne, 607 lk.)
- Linda Uustalu, “A. H. Tammsaare “Põrgupõhja uue Vanapagana” folkloorsest taustast” – Looming 1979, nr. 6, lk. 874–879
- “Antsu torupill. Lugusid rumalast Vanapaganast”. Eesti muinasjutud vanemale koolieale, koostanud Pille Kippar, illustreerinud Jüri Arrak. Sari Muinaslugusid kogu maailmast. Kunst, Tallinn 1987, 93 lk.
