Zygmunt II August

Allikas: Vikipeedia

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August 1520–1572) oli Poola kuninga Zygmunt I Vana ja tema teise abikaasa Bona Sforza ainuke poeg. Ta oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Jagelloonide dünastia viimaseks kuningaks.

Alates 1528. aastast elas ta Vilniuses. Leedu suurvürstina krooniti ta juba 1529. aastal kuningaks, kuid veel 19 aasta jooksul oli tegelik valitseja tema isa.

Nagu isagi, toetus Zygmunt August valitsemisel koostööle Senati ja šlahtaga. Kui 1545. aastal suri tema esimene, Habsburgide soost abikaasa Austria Elisabeth, kellega ta oli abielus olnud vähem kui aasta, sõlmis ta 1547. aastal vastu oma ema Bona tahtmist salaja abielu kauni kalvinisti Barbara Radziwiłłównaga, kuulsa hetmani Jerzy Radziwiłłi tütrega. Pärast isa surma 1548 tuli Zygmunt August troonile ning see abielu sai teatavaks. Kui see abielu sai teatavaks, kuulutas šlahta selle mesalliansiks. Mässulisele šlahtale, kes kes oli juba hakanud ülikuperekondi võimupositsioonidelt välja tõrjuma, oli see ainult ettekäändeks. Asja taga olid nähtavasti ka Austria õukond ning Sigismund II enda ema, kuninganna Bona. Zygmunt II esimese maapäeva (31. oktoober 1548) delegaadid ähvardasid loobuda riigitruudusest, kui kuningas Barbarast viiivitamatult lahti ei ütle. seda kuningas keeldus tegemast, ning moraalne julgus ja tähelepanuväärne poliitiline osavus tõid talle võidu. Teisel maapäeval 1550 kutsus ta kokku teise maapäeva, mille marssal Kmita noomis maapäeva liikmeid, süüdistades neid krooni seadusandliku prerogatiivi kallale kippumises. 7. detsembril 1550 krooniti Barbara kuningannaks, kuid viis päeva hiljem ta suri. Ta maeti Vilniusse. Tekkis tõendamata kahtlus, et ta mürgitati kuninganna Bona poolt, kes sundis Zygmuntit sõlmima kolmanda, puhtpoliitilise abielu Austria ertshertsogitar Katharinaga, Zygmunti esimese abikaasa Elisabethi noorema tütrega. Bona aga, kes oli pojaga ja õukonnaga tülli läinud, asus elama Itaalia linna Barisse, kust ta pärit oli, ning suri seal 1557. aastal. Zygmunti kolmas abikaasa oli haiglane ja ebasümpaatne, ja varsti kaotas Zygmunt lootuse temalt järglasi saada, nii et ta oli Jagelloonide dünastia pealiinis viimane meessoost liige ja dünastia ähvardas välja surra. Ta püüdis asja parandamiseks saada järglasi kaunitaride Barbara Gizanka ja Anna Zajanczkowskaga ning maapäev oli koguni valmis tunnistama tema võimalikku poega ühega neist seaduslikuks järglaseks, kuid ometi ta suri lastetuna.