Ägiriin
Allikas: Vikipeedia
Ägiriin | |
---|---|
![]() Tumedad prismalised ägiriini fenokristallid fonoliidis.
|
|
Omadused | |
Keemiline valem | (Na,Fe3+)Si2O6 |
Mineraaliklass | ahelsilikaadid |
Molekulmass | 231,00 |
Värvus | roheline, rohekasmust, punakaspruun, must |
Tihedus (g/cm³) | 3,50...3,54 |
Kõvadus | 6...6,5 |
Lõhenevus | selge |
Süngoonia | monokliinne |
Punktigrupp | monokliinne prismaline |
Kriips | kollakashall |
Läige | klaasi, vaigu |
Kristallooptilised omadused | |
Optiline telg | kaheteljeline |
Optiline märk | negatiivne |
Kaksikmurdumine | 0,040...0,060 |
Reljeef | kõrge |
Pleokroism | selge rohekas või pruun pleokroism |
Interferentsvärvused | maksimaalselt kolmandat järku |
2V | 60...70° |
nα | 1,750...1,776 |
nβ | 1,780...1,820 |
nγ | 1,795...1,836 |
Ägiriin ehk akmiit on pürokseenide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Värvuselt pruun või rohekas. Leidub leeliselistes tardkivimites. Ägiriini kristallid koosnevad naatriumi, raua, räni ja hapniku aatomeist.