Üliinimene

Allikas: Vikipeedia

Üliinimese (prantsuse keeles homme supérieur, saksa keeles Übermensch) all mõeldakse täiuslikku inimest, erakordsete võimetega inimest või inimesest kõrgemale arenenud olendit (ehk üleinimest).

Sisukord

1 Ülevaade mõiste ajaloost
2 Nietzsche
- 2.1 Nietzsche üliinimese tõlgendusi
3 Sri Aurobindo
4 Tsitaadid
5 Üliinimene kunstides
- 5.1 Film
  - 5.1.1 Superman (tegelaskuju)
- 5.2 Teater
6 Vaata ka
7 Välislinke

[redigeeri] Ülevaade mõiste ajaloost

Filosoofias on üliinimese all mõistetud "ideaalinimest", kes on "normaalse" (enamasti negatiivses mõttes) elust kõrgemale kasvanud.

Erinevate tähendusvarjunditega on üliinimesest rääkinud teiste seas Claude Adrien Helvétius, Johann Gottfried von Herder, Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Nietzsche ja Sri Aurobindo.

[redigeeri] Nietzsche

Nietzsche kasutab sõna "üliinimene" (ehk "üleinimene", saksa Übermensch) esimest korda raamatus "Nõnda kõneles Zarathustra" (1883–1885), kuigi seda mõistet on osalt arendatud juba teoses "Inimlik, liiginimlik". Sõna on võetud prantsuse filosoofilt Claude Adrien Helvétiusilt (homme supérieur).

Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks.

Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismle. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste (Jumal, religioon, igavesed ja kaheldamatud moraali ja tunnetusteooria dogmad) asemele uusi, elukõlbulikke väärtusi, mida ta võtab iseendast.

Nietzsche ütleb, et inimene peab seda üliinimese arengut teadlikult jaatama ja tahtma.

Nietzsche hindas inimeste juures ainult seda, et nad hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese. Nietzsche "Zarathustra" soovib inimesi, kes rajavad teed üliinimesele, kuigi nad teavad, et üliinimene võib osutuda inimese hukuks. Inimkonna eesmärk ei seisne Nietzsche järgi mitte tulevikus ega üldises heaolus, vaid ikka ja jälle esinevates inimkonna "kõrgeimates eksemplarides", nimelt üliinimestes. Inimene on vaheaste, "sild", looma ja üliinimese vahel.

"Sääl, kus lõpeb riik, sääl alles algab inimene, kes pole ülearune: sääl algab paratamatuma laul, see kordumatu ja korvamatu lauluviis. Sääl, kus riik l õ p e b, – vaadake ometi sinna, mu vennad! Kas te ei näe sääl vikerkaart ja sildu üliinimese poole? – ("Nõnda kõneles Zarathustra", 1932)"

— Friedrich Nietzsche

[redigeeri] Nietzsche üliinimese tõlgendusi

Nietzsche aforistlikus ja poeetilises stiilis kirjutatud "Nõnda kõneles Zarathustra" ja teised teosed on võimaldanud tema üliinimese kontseptsioonile hulgaliselt tõlgendusi.

On esitatud arvamusi, et Nietzsche üliinimene ei ole uus liik pärast inimest, vaid tekib üksikinimesest. Nietzsche lootis küll, et tulevikus on neid üliinimesi mitu, kuid seda ei tulevat nii mõista, et areneb välja üliinimeste rass. Seega ei ole tegemist uue rassiga, mis inimese välja vahetab nagu inimene on looma välja vahetanud, vaid üksikisikuga, kes ennast ületades teostab end üliinimesena.

Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal tõlgendati, vastupidi, Nietzsche üliinimest kui uut rassi, mille kujunemine algavat aaria rassi võiduga alamate rasside üle.

Nietzsche uurijad tõlgendavad üliinimest ka katsetajana, püüdlejana, eneseületajana, kes väljendab inimese juurde algselt kuuluvat igatsust ja oma faktilisuse ebapiisavust.

[redigeeri] Sri Aurobindo

Oma ajakirjas Arya avaldas Aurobindo 1920 artikli pealkirjaga "Üliinimene". Nietzsche üliinimese kõrvale asetab Aurobindo "integraalse enesetranstsendentsiga" inimese, kes "elab ühtsuses kogu maailmaga ning aktsepteerib kõiki asju, et neid muuta". Seejuures on tähtis ületada oma egoistlikud instinktid. Kui see õnnestub, tunnetab transtsendentne inimene seaduspärasust teiste elusolendite tegutsemises ning mõistaks neid seestpoolt. Sellest mõistmisest tekib siis kaastunne, sest ta tunneb neis ära ka osa iseendast. Lahtiseks jääb, kuidas peaks toimima "üliinimeste" ja teiste inimeste vaheline kooselu.

[redigeeri] Tsitaadid

" Üliinimene on mentaalselt tark, moraalselt hea ja füüsiliselt osav universaalne isiksus. Üliinimene on ühiskonna kultuuri rikkuste niisugune omandaja, kelle puhul töö on asendunud otsese tegevusega ja igaüks on loov isiksus. "

— Tõnu Trubetsky

[redigeeri] Üliinimene kunstides

[redigeeri] Film

Superman (Prantsusmaa; peaosas Jean-Paul Belmondo)
Mu üliinimene (rež. Eric Kint; Belgia-Soome, 2000; poeetiline film 20. sajandi tehnoloogilisest võidukäigust)
Ämblikmees

[redigeeri] Superman (tegelaskuju)

[redigeeri] Teater

George Bernard Shaw, Inimene ja üliinimene (1903, eesti laval 1916, eesti keeles 1924; filosoofiline näidend, tema tippteos)

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislinke

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org../../../%C3%BC/l/i/%C3%9Cliinimene.html"

Kategooriad: Filmikunst | Filosoofia | Kunst