1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
Allikas: Vikipeedia
1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid V maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimusid 16. juunist - 4. juulini Šveitsis.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
1954. aasta MM-finaalturniiri korraldamise andmine Šveitsile oli loogiline, kuna FIFA peakorter asus Zürichis ja 1954. aastal tähistati ka FIFA asutamise viiekümnendat aastapäeva. Kuigi šveitslastele anti korraldusgarantii juba FIFA esimesel sõjajärgsel kongressil 1946. aastal, tuli lõplik jah-sõna aga FIFA kongressil 22. juulil 1950 Rio de Janeiros.
Tänu nii pikale etteteatamisele jäi šveitslastel ettevalmistusteks ja uute staadionide ehitamiseks kaheksa aastat. Ehkki korraldusliku poole pealt võis neile etteheiteid teha, saatis võistlust siiski edu. Šveitslased teenisid võistluse korraldamisega kasumit, kuigi staadionid mahutasid suhteliselt vähe pealtvaatajaid. Esimest korda olid mängupaikades üles seatud ka telekaamerad ja tähtsamatest mängudest tehti ülekandeid, šveitslaste ärivaistu tunnistuseks oli MM-i mälestusmündi vermimine. Mängupaikadeks olid Basel, Bern, Genf, Lausanne, Lugano ja Zürich.
Osalejaid registreeriti 31. jaanuarini 1953 ja huvilisi kogunes 45. Neist 39 loositi 15. veebruaril 1953 valikgruppidesse, pärast seda loobus veel kolm riiki.
1954. aastal pani FIFA presidendi kohustused maha tolleks ajaks juba 80-aastane Jules Rimet ning tema järglase belglase Rodolphe Seeldrayersi juhtimisel otsustati taas muuta MM-finaalturniiri formaati, paraku siiski segasema suunas.
16 finalisti jagati esmalt nelja alagruppi, kusjuures kaks meeskonda olid igas grupis asetatud ja omavahel mängima ei pidanudki! Märkimisväärne oli ka, et viigi korral mängiti juba alagruppides lisaaega. Iga grupi kaks paremat jätkasid veerandfinaalides, kus paarid loositi. Loos otsustas vastased ka poolfinaalis. Finaalturniiri alagrupid loositi 30. novembril 1953 Zürichis.
Veerandfinaali viimases mängus toimus Ungari ja Brasiilia jalgpallurite vahel inetu vahejuhtum, mida hiljem nimetati Berni lahinguks. Nimetatud kohtumises tuli inglasest kohtunikul Ellisel eemaldada kaks brasiillast ja üks ungarlane ning käsikähmlus jätkus ka pärast lõpuvilet rõivistus. Ajalukku läks kohtumine sellega, et esimest korda finaalturniiride ajaloos realiseerisid mõlemad meeskonnad ühes mängus penalti - ungarlastest oli täpne Mihaly Lantos ja brasiillastest Djalma Santos.
[redigeeri] Mängukohad
Linn | Staadion |
---|---|
Basel | St.-Jakob-Stadion |
Bern | Wankdorf-Stadion |
Genf | Stades-les-Charmilles |
Lausanne | La Pontaise |
Lugano | Stadio Comunale di Cornaredo |
Zürich | Hardturm-Stadion |
[redigeeri] Mängud
[redigeeri] A-alagrupp
Meeskond | Võite | Viike | Kaotusi | Väravad | Punktid | Koht |
---|---|---|---|---|---|---|
1.Brasiilia | 1 | 1 | 0 | 6:1 | 3 | I |
2.Jugoslaavia | 1 | 1 | 0 | 2:1 | 3 | II |
3.Prantsusmaa | 1 | 0 | 1 | 3:3 | 2 | III |
4.Mehhiko | 0 | 0 | 2 | 2:8 | 0 | IV |
Jugoslaavia - Prantsusmaa 1:0
16. juuni Genf
Brasiilia - Mehhiko 5:0
19. juuni Genf
Prantsusmaa - Mehhiko 3:2
19. juuni Lausanne
Brasiilia - Jugoslaavia 1:1 la
[redigeeri] B-alagrupp
Meeskond | Võite | Viike | Kaotusi | Väravad | Punktid | Koht |
---|---|---|---|---|---|---|
1.Ungari | 2 | 0 | 0 | 17:3 | 4 | I |
2.Saksamaa LV | 1 | 0 | 1 | 7:9 | 2 | II |
3.Türgi | 1 | 0 | 1 | 8:4 | 2 | II |
4.Lõuna-Korea | 0 | 0 | 2 | 0:16 | 0 | IV |
17. juuni Zürich
Ungari - Lõuna-Korea 9:0
17. juuni Bern
Saksamaa LV - Türgi 4:1
20. juuni Basel
Ungari - Saksamaa LV 8:3
20. juuni Genf
Türgi - Lõuna-Korea 7:0
Play-off: 23. juuni Zürich
Saksamaa LV - Türgi 7:2
[redigeeri] C-alagrupp
Meeskond | Võite | Viike | Kaotusi | Väravad | Punktid | Koht |
---|---|---|---|---|---|---|
1.Uruguay | 2 | 0 | 0 | 9:0 | 4 | I |
2.Austria | 2 | 0 | 0 | 6:0 | 4 | II |
3.Tšehhoslovakkia | 0 | 0 | 2 | 0:7 | 0 | III |
4.Šotimaa | 0 | 0 | 2 | 0:8 | 0 | IV |
Uruguay - Tšehhoslovakkia 2:0
16. juuni Zürich
Austria - Šotimaa 1:0
19. juuni Basel
Uruguay - Šotimaa 7:0
19. juuni Zürich
Austria - Tšehhoslovakkia 5:0
[redigeeri] D-alagrupp
Meeskond | Võite | Viike | Kaotusi | Väravad | Punktid | Koht |
---|---|---|---|---|---|---|
1.Inglismaa | 1 | 1 | 0 | 6:4 | 3 | I |
2.Šveits | 1 | 0 | 1 | 2:3 | 2 | II |
3.Itaalia | 1 | 0 | 1 | 5:3 | 2 | II |
4.Belgia | 0 | 1 | 1 | 5:8 | 1 | IV |
17. juuni Basel
Inglismaa - Belgia 4:4 la
17. juuni Lausanne
Šveits - Itaalia 2:1
20. juuni Bern
Inglismaa - Šveits 2:0
20. juuni Lugano
Itaalia - Belgia 4:1
Play-off: 23. juuni Basel
Šveits - Itaalia 4:1
[redigeeri] Veerandfinaalid
26. juuni Lausanne
Austria - Šveits 7:5
26. juuni Basel
Uruguay - Inglismaa 4:2
27. juuni Bern
Ungari - Brasiilia 4:2
27. juuni Genf
Saksamaa LV - Jugoslaavia 2:0
[redigeeri] Poolfinaalid
30. juuni Basel
Saksamaa LV - Austria 6:1
30. juuni Lausanne
Ungari - Uruguay 4:2 la
[redigeeri] Pronksimäng
3. juuli Zürich
1:0 Ernst Stojaspal 16 min. penalti
1:1 Juan Hochberg 22 min
2:1 Luis Cruz 59 min. omavärav
3:1 Ernst Ocwirk 89 min.
[redigeeri] Finaal
4. juuli Bern
Saksamaa LV - Ungari 3:2
0:1 - Ferenc Puskás 6 min.
0:2 - Zoltan Czibor 9 min.
1:2 - Max Morlock 11 min.
2:2 - Helmut Rahn 18 min.
3:2 - Helmut Rahn 84 min.
[redigeeri] Edukamad väravalööjad
11 - Sandor Kocsis (Ungari)
6 - Max Morlock (Saksamaa LV)
6 - Josef Hügi (Šveits)
6 - Erich Probst (Austria)
4 - Ferenc Puskas (Ungari)
4 - Nandor Hidegkuti (Ungari)
4 - Hans Schäfer (SLV)
4 - Ottmar Walter (SLV)
4 - Helmut Rahn (SLV)
4 - Carlos Borges (Uruguay)
4 - Ernst Stojaspal (Austria)
4 - Robert Ballaman (Šveits)
Jalgpalli maailmameistrivõistlused |
Uruguay 1930 | Itaalia 1934 | Prantsusmaa 1938 | Brasiilia 1950 | Šveits 1954 | Rootsi 1958 | Tšiili 1962 | Inglismaa 1966 | Mehhiko 1970 | Saksa Liitvabariik 1974 | Argentina 1978 | Hispaania 1982 | Mehhiko 1986 | Itaalia 1990 | USA 1994 | Prantsusmaa 1998 | Lõuna-Korea/Jaapan 2002 | Saksamaa 2006 | Lõuna-Aafrika 2010 | Lõuna-Ameerika 2014 |
Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused |
Hiina 1991 | Rootsi 1995 | USA 1999 | USA 2003 | Hiina 2007 |
Rahvusvaheline jalgpall |
FIFA - Jalgpalli maailmameistrivõistlused - Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused - FIFA edetabel - FIFA aasta jalgpallur |