Ahja jõgi
Allikas: Vikipeedia
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Jõe lähe | Erastvere järv | |||||
| Suubub | Emajõgi | |||||
| Valgla riigid | Eesti | |||||
| Valgla pindala | 1073 km² | |||||
| Pikkus | 95 km | |||||
| Jõe langus | 87 m | |||||
| Jõe lang | 0,92 m/km | |||||
| Parempoolsed lisajõed | Lutsu jõgi, Orajõgi | |||||
| Vasakpoolsed lisajõed | Hilba jõgi, Leevi jõgi | |||||
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 95 km, valgla 1073 km², langus 87 m.
Jõgi algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke 8,8 km enne Emajõe suubumist Peipsisse. Ahja jõgi on alamjooksul laevatatav, keskjooksul paikneb Saesaare veehoidla ja hüdroelektrijaam.
Ahja jõgi on Eesti üks maalilisimaid. Jõe ülemjooksul asub Tilleoru maastikukaitseala (1,9 km²) ja keskjooksul Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (10,4 km²), mis ulatub 18 km pikkuselt piki jõge Koorverest kuni Valgesoo veskini. Ürgorus paljanduvad Valgemetsas, Kiidjärvel ja Taevaskojas järskude seintena 12-20 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks.
[redigeeri] Taimestik
Ahja jões on leitud 34 liiki soontaimi (allikmailane, sale tarn, soo-lõosilm, jõgi-särjesilm, vegetatiivne jõgitakjas, päideroog jne), samblaid (vesisammal, kallas-tömpkaanik) ja vetikaid (eriviburvetikas, rohevetikas, punevetikas, ikkesvetikas jne).
[redigeeri] Kalastik
Ahja jõgi on üks Eesti kalarohkemaid ja liigirikkamaid jõgesid. Püütud on ojasilma (sõõrsuuliik) ja järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, harjus, haug, särg, turb, teib, lepamaim, roosärg, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, trulling, luts, luukarits, ahven, kiisk ja võldas.
