Ahti Mänd
Allikas: Vikipeedia
Ahti Mänd (sündinud 11. veebruaril 1958) on Eesti poliitik.
Ta on kirjanik Heljo Männi poeg.
Eesti kodanike komiteede liikumises aktiivsemaid ja põhimõttekindlamaid liikmeid, Eesti Vabariigi kodanike agar ja tulemuslik registreerija Nõmmel. Eesti Kongressi liige. 26. septembril 1992 keeldus maha panemast oma volitusi Eesti Kongressi liikmena ja kutsus kokku Eesti Kongressi XI istungjärgu, mis ebaõnnestus osavõtjate vähese arvu tõttu.
Eesti kodanike komiteede tegevuse soikumise järel üritas asutada nende alusel üle-eestilist vastupanuorganisatsiooni, selle nurjudes osales 19. oktoobril 1991 Eesti Kodanike Keskerakonna asutamises ja sai 8. jaanuaril 1992 selle esimeheks. Eesti Kodanike Keskerakond registreeriti 20. jaanuaril 1992 Eesti Kongressi poolt, vältimaks lülitumist Eesti NSV järglasriigi poliitilisse süsteemi. Vabariigi Valitsus eksiilis võttis erakonna loomise teatavaks oma koosolekul 23. veebruaril 1992.
15. septembril 1992 osales 1938. aasta põhiseadusele tugineva Vabariigi Valitsuse (niinimetatud Nõmme valitsuse) loomisel, vältimaks Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevuse enneaegset lõpetamist. Samal päeval nimetatud Mihkel Mathieseni poolt Riigisekretäriks. 5. oktoobril 1992 andis ta Riigisekretärina avalikult teada Nõmme valitsuse loomisest.
Alates 7. detsembrist 2003 1938. aasta põhiseadusele tugineva Vabariigi Valitsuse uue koosseisu Peaministri asetäitja ja Kohtuminister.
Ta loobus kandideerimast 1992. aasta Riigikogu valimistel ja on sellest alates põhimõtteliselt vältinud osalemist Eesti NSV järglasriigi poliitikas. Ta on kutsunud üles boikoteerima 2007. aastal toimunud Riigikogu valimisi.
Ahti Mänd on kirjutanud raamatu "Valega ei saa taastada Eesti Vabariiki". Aastail 1991–1992 andis ta välja ajalehte Okupeeritud Eesti Sõna.
[redigeeri] Ahti Männi valitsus (alates 7. detsembrist 2003)
- Ahti Mänd – Peaministri asetäitja ja Kohtuminister
- Edgar Salin – Haridusminister, Põllutööminister ja (kuni 14. detsembrini 2003) Välisminister
- Jaan Audru – Majandusminister (kuni 14. detsembrini 2003), Sõjaminister ja Teedeminister
- Hando Kruuv – Siseminister ja Sotsiaalminister
- Mait Mihkel Mathiesen (alates 14. detsembrist 2003 – suri 5. aprillil 2005) – Majandusminister ja Välisminister
[redigeeri] Tsitaat
Kuigi Eestis üldjuhul teatakse õigusest vabaneda asustuskolonistidest ja saada reparatsioone, ei usuta antud õigluse kättevõitmise võimalikkusesse. Psühholoogiliselt on see mõistetav. Aga totaalne mitteuskumine pole veel piisavaks põhjuseks, et taganeda juriidilise järjepidevuse põhimõttest. Objektiivselt võttes pole järeltulevate põlvede nimel tänasel põlvkonnal õigus hetke läätseleeme eest neid õigusi ära anda. Nii või teisiti - kuni kestab okupatsioon, on põhimõtteliselt võimalik ka okupatsiooni tingimustes Eesti Vabariigi kodanike õigusi eiravaid otsuseid tulevikus 1918.a.loodud Eesti Vabariigi taastamisel sellele mittesiduvaks tunnistada.
