Akord
Allikas: Vikipeedia
Akord on oma põhikujul kolme või enama üksteisest tertsi kaugusel oleva heli kooskõla.
- Kolmkõla (kvintakord) on kolmest helist koosnev akord. Põhikujul esineva kolmkõla helide nimed on (alt üles lugedes) priim, terts ja kvint. Mažoorse kolmkõla priimi ja tertsi vaheline intervall on suur terts; minoorse kolmkõla priimi ja tertsi vaheline intervall on väike terts. Mažoorsed ja minoorsed kolmkõlad on konsoneerivad kooskõlad. Vähendatud kolmkõlal on kõigi helide vahel väikesed tertsid; suurendatud kolmkõlal on kõigi helide vahel suured tertsid. Neid käsitetakse dissoneerivate kooskõladena, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. Kolmkõlad võivad esineda põhikujul ja kahes pöördes: sekstakordina (alumine heli on terts) või kvartsekstakordina (alumine heli on kvint).
- Septakord (nelikõla) on neljast helist koosnev akord. Põhikujul esineva septakordi helide nimed on priim, terts, kvint ja septim. Muusikas enamkasutatavad septakordid on dominantseptakord ja juhtseptakord. Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. Septakordid võivad esineda põhikujul ja kolmes pöördes: kvintsekstakordina (alumine heli on terts), tertskvartakordina (alumine heli on kvint) või sekundakordina (alumine heli on septim).
- Noonakord (viiskõla) on viiest helist koosnev akord.
