Akvatinta
Allikas: Vikipeedia
Akvatinta (itaalia keeles acquatinta) on sügavtrükitehnika, mille abil on võimalik saavutada toonivarjundeid, mis tekivad metallplaadi eri osade eri kestusega söövitamisel ja mille puhul plaadi karestamine toimub keemiliselt.
Samuti tähendab akvatinta selles tehnikas graafikateost.
Sisukord |
[redigeeri] Tööprotseduur
- Poleeritud tsink- või vaskplaati tolmutatakse kampoli- või asfaldipulbrit sisaldavas kastis. Aineterakesed sadestuvad plaadi pinnale ja plaadi soojendamisel sulavad need plaadi külge kinni.
- Plaati söövitatakse kujutise saamiseks mitu korda, kattes heledamaks jäävad pinnad vahepeal ofordilakiga. Täiesti valgete pindade saamiseks kaetakse need juba enne söövitust.
- Trükivärv tungib vaid plaadi karestatud ja seejärel söövitatud kohtadesse ning trükkimisel jääb teraline, korniline pind.
- Tavaliselt saadakse söövitamisel 2-4 erinevat tumedusastet, heledamate-tumedate pindade üleminekud on järsud ning must pind pole sametine nagu metsotintos.
- Kontuuride joonistamiseks kasutatakse kuivnõela, oforti või pehmelakki.
- Õrna struktuuriga akvatintaplaat võimaldab umbes 100 kvaliteetset tõmmist.
[redigeeri] Ajalugu
18. sajandi keskel töötas prantslane Jean-Baptiste Le Prince (1734—1781) välja akvatintatehnika, mille söövitamisel saadud teraline plaadipind sobis eriti kriidijoonistuste sõmerja joone reprodutseerimiseks. Ka võimaldas akvatinta värvilisi tõmmiseid, mida vaselõike põhiliselt joonele rajatud käsitlus ei andnud.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
