Aragoniit
Allikas: Vikipeedia
| Aragoniit | |
|---|---|
 |
|
| Omadused | |
| Keemiline valem | CaCO3 |
| Mineraaliklass | karbonaadid |
| Molekulmass | 100,09 |
| Värvus | värvitu, valge, hall, kollakas, punakas |
| Tihedus (g/cm³) | 2,94 |
| Kõvadus | 3,5...4 |
| Süngoonia | rombiline |
| Punktigrupp | rombiline dipüramidaalne |
| Kriips | valge |
| Kaksistumine | tavaline |
| Läige | klaasi |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,1560 |
| Reljeef | madal negatiivne kuni kõrge positiivne |
| Pleokroism | puudub |
| 2V | 18° |
| nα | 1,529...1,530 |
| nβ | 1,680...1,682 |
| nγ | 1,685...1,686 |
Aragoniit on karbonaatne mineraal.
Aragoniidi keemiline valem on CaCO3 (kaltsiumkarbonaat). Aragoniit on looduses vähem levinud kui temaga polümorfne kaltsiit.
Aragoniit esineb peamiselt karbonaatsetes sinikildafaatsiese moondekivimeis ja settekivimeis. Normaaltingimustel on aragoniit metastabiilne ning kristalliseerub aja jooksul ümber kaltsiidiks. Aragoniidist ehitavad oma toese paljud merelised organismid. Näiteks pärlid koosnevad aragoniidist.
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
