Arnold Schönberg
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Arnold (Franz Walter) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides.
Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna.
Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.
Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel.
Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg.
Lisaks muusikale huvitus Arnold Schönberg intensiivselt teistest loomevaldkondadest. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti. Schönberg tegutses ka leiutajana, kelle loomingut on patenteeritud.
[redigeeri] Eluloo kronoloogia
[redigeeri] 1874
8. mail 1874 sureb Arnold Schönbergi 20. detsembril 1872 sündinud õde Adele.
13. septembril 1874 sünnib Arnold Schönberg saapavabrikant Samuel ja Pauline Schönbergi (sündinud Nachod) pojana aadressil Obere Donaustraße 5, Viin.
[redigeeri] 1876
Kolimine aadressile Theresiengasse 5, Viin.
9. juunil 1876 sünnib Arnold Schönbergi õde Ottilie.
[redigeeri] 1880
Kolimine aadressile Taborstraße 48, Viin.
Käib Rahvakoolis aadressil Kleine Pfarrgasse 33, Viin.
[redigeeri] 1882
Viiuliõpingud.
29. aprillil 1882 sünnib vend Heinrich.
[redigeeri] 1883
Schönberg kirjutab Viotti ja Pleyeli stiilis viiuliduosid.
[redigeeri] 1885
Schönberg käib kuninglik-keiserlikus reaalkoolis Vereinsgassel Viinis, kirjutab marsse ja polkasid.
[redigeeri] 1886
Samuel Schönberg peab komisjonipoodi aadressil Kleinen Pfarrgasse 31, Viin.
[redigeeri] 1889
Sureb Samuel Schönberg.
[redigeeri] 1891
22. jaanuaril 1891 jätab kooli pooleli ning alustab õpipoisina Viini pangas Werner & Co. Selle ajani kirjutatud muusika on mõjutatud viiuliduettidest, ooperipopurriidest ning vabas õhus toimunud sõjaväeorkestri kontsertidest.
[redigeeri] 1892
Kolib aadressile Große Stadtgutstraße 10, Viin.
Õpib Meyeri entsüklopeedia (Meyers Konversationslexikon) abil tundma muusika põhimõisteid, sealhulgas sonaadivormi.
[redigeeri] 1893
Kolib aadressile Theresiengasse (Adambergergasse) 5, Viin.
Suvel 1893 kirjutab Viini lähedal Kierlingis esimese täielikult säilinud teose ”In hellen Träumen hab ich Dich oft geschaut” häälele ja klaverile, teksti autoriks Alfred Gold, keda Schönberg õppis tundma oma sõbra ja mentori David Josef Bachi kaudu.
[redigeeri] 1894
Tutvub harrastusorkestri “Polyhymnia” liikmena oma kunstilise mentori ja hilisema õemehe Alexander von Zemlinsky’ga.
Kolib aadressile Leopoldgasse 9, Viin.
Saab ”Polyhymnia” preemia laulu ”Schilflied” eest.
Oktoobris 1894 kirjutab Kolm klaveripala (Drei Klavierstücke).
[redigeeri] 1895
Ütleb üles koha Werner & Co erapangas.
Võtab vastu dirigendikoha Mödlingi lauluseltsis “Freisinn”, Meidlingi meestelauluseltsis ning koormeistrikoha Stockerau metallitööliste laululiidus.
Kirjutab “Ei du Lütte” neljahäälsele segakoorile.
[redigeeri] 1896
Richard Heubergeri virgutusel sünnivad Kuus pala klaverile neljale käele (Sechs Stücke für Klavier zu vier Händen).
1. september - 30. november 1896 kirjutab Serenaadi väiksele orkestrile (Serenade für kleines Orchester), mis jääb lõpetamata.
[redigeeri] 1897
22. märtsil 1897 alustab vanas stiilis Gavoti ja Museti keelpilliorkestrile (Gavotte und Musette für Streichorchester) kirjutamist.
27.juulil 1897 on dateeritud Skertso F-duur keelpillikvartetile (Scherzo F-Dur für Streichquartett).
15. septembril 1897 ”Mädchenfrühling” häälele ja klaverile. Näitab Alexander Zemlinskyle Keelpillikvartetti D-duur.
[redigeeri] 1898
Schönbergi esimeseks õpilaseks saab Wilma Weber von Webenau.
25. märtsil 1898 siirdub juudi usust (mosaische Glauben) protestantismi.
Juulis 1898 katkestab ootamatult töö Nikolaus Lenau luuletuse ”Warum, o Lüfte, flüstert ihr so bang” põhjal kirjutatava sümfoonilise poeemiga ”Frühlings Tod”. Sügisel 1898 valmivad Kaks laulu baritonile ja klverile (Zwei Gesänge für eine Baritonstimme und Klavier) op. 1.
20. detsembril 1898 toimub Zemlinsky vahendusel Viini Muusikaühingus (Wiener Musikverein) Fitzner-kvarteti esituses Schönbergi Keelpillikvarteti ”Number null” D-duur esiettekanne.
[redigeeri] 1899
Juhatab Heiligenstadtis meestelauluseltsi koori ”Beethoven”. Algab suhe Alexander von Zemlinsky õe Mathildega.
2. aprillil 1899 “Mõlemad” häälele ja klaverile (“Die Beiden” für Gesang und Klavier).
8.-9. mai 1899 ”Mailaul” häälele ja klaverile (“Mailied« für Gesang und Klavier). “Gethsemane”, tekst Richard Dehmel, meeshäälele ja orkestrile (lõpetamata). Suvepuhkus Payerbachis. Suvest talveni 1899 Neli laulu häälele ja klaverile (Vier Lieder für eine Singstimme und Klavier) op.2.
Septembris 1899 sünnib puhkuse ajal koos Alexander von Zemlinsky ja tolle õe Mathildega Payerbachis Keelpillisekstett ”Kirgastunud öö” (”Verklärte Nacht”) op. 4 Richard Dehmeli luuletuse põhjal.
1. detsembril 1899 on dateeritud Keelpilliseksteti ”Kirgastunud öö” op.4 lõplik versioon.
[redigeeri] 1900
Juhatab tööliskoore.
Kohtumine Alma Maria Schindleri, Gustav Mahleri tulevase abikaasaga.
12. veebruaril 1900 alustab Sümfooniat G-Duur (lõpetamata).
1900-1911 kirjutab vaheaegadega ”Gurre laule” (”Gurrelieder”), mille ajendiks on Viini Helikunstnike Ühingu (Wiener Tonkünstler-Verein) heliloomingu konkurss. Informatsioon kirjast Alban Bergile:
Märtsis-aprillis 1900 kirjutab esimese ja teise osa.
Märtsis 1901 lõpetab ülejäänu.
Augustis 1901 alustab instrumenteerimist.
1902. aasta keskel katkestab töö
Aastaks 1903 on teos viimistletud ja valmis umbes kuni leheküljeni 118. Pärast seda töö katkeb ja Schönberg loobub täielikult jätkamisest.
Juulis 1910 töö jätkub instrumenteerimisega kuni lõpukoorini.
1911 lõpetab Zehlendorfis ”Gurre laulude” lõpukoori.
19. augustil 1900 “Tervitus kaugusesse” häälele ja klaverile (“Gruß in die Ferne” für Gesang und Klavier) esimene versioon.
[redigeeri] 1901
Aprillist septembrini 1901 kirjutab Schönberg kaheksa laulu antoloogiast ”Deutscher Chansons” ja pakub neid Ernst von Wolzogenile esitamiseks Berliini kirjanduslikus kabarees ”Überbrettl”. Wolzogen ostab laulud ”Öörändur” (”Nachtwandler”) ja ”Igale oma” (”Jedem das Seine”). Viini teatrile ”Armsale Augustinile” (”Zum lieben Augustin”) kirjutab Schönberg laulu ”Sest ajast kui ma nii palju naisi nägin” (”Seit ich so viele Weiber sah”), tekst Emanuel Schikanederi raamatust ”Spiegel von Arkadien”.
18. juunist 28. juulini 1901 töötab Schönberg lõpetamata ooperiga ”Kilplane” (”Die Schildbürger”), mille tekstiks on Gustav Schwabi samanimelise jutustuse dramatiseering.
18. oktoobril 1901 abiellub Schönberg Viini kesklinna luteri kirikus (Lutherische Pfarre, Wien, Innere Stadt) Mathilde von Zemlinskyga. Noorpaar asub elama Viini IX linnaossa, Porzellangasse 53.
Detsembris 1901 kolib Berliini ja saab dirigendikoha Ernst von Wolzogeni kirjanduslikus kabarees ”Überbrettl”.
16. detsembril 1901 algab Schönbergi dirigenditegevus Berliini kabarees »Überbrettl«. Aastal 1901 kirjutatud kabareelaulud saavad posthuumselt koondnimetuse ”Brettllieder”.
[redigeeri] 1902
8. jaanuaril 1902 sünnib tütar Gertrude.
18. märtsil 1902 toimub Viini Muusikaühingu väikses saalis “Kirgastunud öö” (“Verklärte Nacht”) esiettekanne Rosé-kvarteti poolt.
Richard Straussi soovitusel kutsutakse Schönberg harmoonia õppejõuks Sterni Konservatooriumi Berliinis.
Katkeb töö oratooriumi ”Gurre laulud” (”Gurrelieder”) kallal.
Kohtumine Oscar Strausi, Viktor Holländeri, Bogumil Zepleri ning Robert Fischhofiga, kelle operette Schönberg instrumenteerib.
[redigeeri] 1903
3. jaanuaril 1903 valmib laulu »Deinem Blick mich zu bequemen« häälele ja klaverile esimene versioon.
Veebruaris 1903 lõpetab Schönberg eelmise aasta aprillis alustatud sümfoonilise poeemi “Pelleas ja Melisande” op. 5.
Hilissuvel 1903 pöördub Schönberg koos naise Mathilde ja tütre Gertrudega tagasi Viini ning kolib aadressile Liechtensteinstraße 68/70.
Kohtumine Gustav Mahleriga.
Töötab fragmendina säilinud koorilauluga orkestri saatel ”Darthulas Grabgesang”, tekst ühe Goethe tõlke põhjal. Lõpetab Gottfried Kelleri luule »Geübtes Herz« ja »Die Aufgeregten« helindamisega Kuus laulu (Sechs Lieder) op. 3, mis sisaldab lisaks laule »Freihold« (november 1900), »Hochzeitslied« (1901) und »Warnung« (mai 1899).
Instrumentatioone, seadeid klaverile kahele või neljale käele, sealhulgas klaviirid neljale käele Rossini ooperist ”Sevilla habemeajaja”, Lortzingi ooperist ”Relvasepp” (”Waffenschmied”) ning Schuberti ooperist »Rosamunde« Viini kirjastuse Universal Edition tellimusel.
Novembri lõpus 1903 alustab laulu »Das Wappenschild« op. 8 Nr. 2 kirjutamist ning lõpetab selle aprillis 1904.
18. detsembrist 1903 kuni 7. märtsini 1904 kirjutab laulu “Loodus” (“Natur”) op. 8 Nr. 1, Heinrich Harti tekstile.
[redigeeri] 1904
Asutab koos Zemlinskyga Loovate Helikunstnike Ühingu (Vereinigung schaffender Tonkünstler).
Märtsis 1904 visandab Fuuga keelpillikvartetile d-moll, mis jääb lõpetamata.
Suve 1904 veedab oma noorpõlvesõbra David Josef Bachi vanemate juures Mödlingis, töötades koos Alexander von Zemlinskyga Robert Fischhofi ooperi “Mäekuningas” (”Bergkönig”) instrumetatsiooni ja klaviiri, oma Esimese keelpillikvarteti d-moll op. 7 ning Orkestrilaulude op. 8 kallal.
3. juulil 1904 lõpetab laulu »Nie ward ich, Herrin, müd« op. 8 nr. 4 partituuri puhtandi ning alustab lauluga »Voll jener Süße« op. 8 nr. 5 Petrarca tekstile.
Talvesemestril 1904-1905 õpetab Schwarzwaldi koolis Wallnerstraßel Söeturu lähedal.
Sügisest 1904 saab Schönbergi õpilaseks Alban Berg ja Anton Webern.
Töötab fragmendiks jäänud keelpillikvartetiga D-duur ning jätkab tööd Orkestrilauludega op.8.
[redigeeri] 1905
25. jaanuaril 1905 toimub sümfoonilise poeemi “Pelleas ja Melisande” op. 5 esiettekanne Viini Muusikaühingu suures saalis autori juhatusel.
Aprillist septembrini 1905 valmib seitse kaanonit, laulude ning Sümfoonia g-moll visandeid.
6. aprillil 1905 lõpetab lauluga »Sehnsucht« Kuus orkestrilaulu (Sechs Orchesterlieder) op. 8
Suve 1905 veedab koos perega Gmundenis Traunsee ääres.
26. septembril 1905 valmib Gmundenis Esimene Keelpillikvartett d-moll op. 7.
Septembris-oktoobris 1905 lõpetab Kaheksa laulu (Acht Lieder) op. 6, millest osade loomisaeg on detsembrist 1903 jaanuarini 1904 (»Verlassen«, »Traumleben«, »Ghasel«)
21. oktoobril 1905 on dateeritud üheosaline fragment ”Ein Stelldichein”.
[redigeeri] 1906
22. juunil 1906 sünnib poeg Georg.
25. juulil 1906 lõpetab Rottach-Egernis Tegernsee ääres Kammersümfoonia 15-le Sooloinstrumendile op. 9, esimese loomeperioodi viimase teose, mis koosneb vaid ühest osast.
Alustab Teist kammersümfooniat (lõpetatud aastal 1940 oopusena 38).
[redigeeri] 1907
Alustab intensiivset tegelemist maalikunstiga. Sõbruneb maalikunstnik Richard Gerstliga.
8. veebruaril 1907 toimub Kammersümfoonia op. 9 esiettekanne Viini Kuningliku ooperi orkestri puhkpillide ühingu (Bläservereinigung des Wiener Hofopernorchesters) ja Rosé kvarteti poolt Viini Muusikaühingu suures saalis.
Märtsis-aprillis 1907 kirjutab Kaks ballaadi (Zwei Balladen) op. 12 häälele ja klaverile.
14. augustist 1906 kuni 9. märtsini 1907 kirjutab heliloomingu konkursiks koorilaulu »Friede auf Erden« op. 13 segakoorile a capella. Samal ajal sünnib ooperi fragment Gerhart Hauptmanni näidendi “Und Pippa tanzt!: ein Glashuttenmärchen” ainetel.
17. detsembril 1907 on dateeritud laulu »Ich darf nicht dankend« op. 14 nr. 1 häälele ja klaverile ning palju laulude visandeid.
[redigeeri] 1908
2. veebruaril 1908 on dateeritud “Nendel talvepäevadel” (“In diesen Wintertagen”) op. 14 nr. 2 häälele ja klaverile.
Suve 1908 veedab Gmundenis Traunsee ääres, kus lõpetab Teise keelpillikvarteti op. 10, mille kirjutamine algas eelmise aasta märtsis. Kolmas osa on dateeritud 11. juulil 1908, teine osa 27. juulil 1908, ka neljas osa on ilmselt kirjutatud veel Gmundenis. Teos asetseb nii oma materjalikäsitluselt kui ka žanriajalooliselt -- soprani kaasamine likvideerib traditsioonilise normatiivse keelpillikvarteti koosseisu – Schönbergi loomingus murrangulisel hetkel: toimub tonaalsuse lagunemine ja üleminek ekspressionistlikule loomeperioodile.
21. detsembril 1908 toimub Teise keelpillikvarteti op. 10 esiettekanne Rosé kvarteti ja Marie Gutheil-Schoderi poolt.
[redigeeri] 1909
Leiutab notatsioonimasina, mille esitab patenteerimiseks Viini Patendiametile.
8. veebruaril 1909 on dateeritud laul ”Rannal” (”Am Strande”) häälele ja klaverile, tekst Rainer Maria Rilke.
Veebruarist augustini 1909 kirjutab Kolm klaveripala (Drei Klavierstücke) op. 11 (”sedalaadi muusika esmapublikatsioon”, mis ”sellele vastavalt kutsus esile suure sensatsiooni”) ja lõpetab eelmise aasta märtsis alustatud laulutsükli “Viisteist luuletust Stefan George ”Rippuvate aedade raamatust”” (Fünfzehn Gedichte aus »Das Buch der hängenden Gärten« von Stefan George) op. 15, millega ta purustab ”kõik möödaniku esteetika barjäärid”.
Suve 1909 veedab koos oma pere, Alexander von Zemlinsky, Alban Bergi, Anton Weberni ja Max Oppenheimeriga Steinakirchenis Amstettenis.
23. maist 11. augustini 1909 kirjutab Schönberg Steinakircheni kuurordis Viis orkestripala (Fünf Orchesterstücke) op. 16 ”(kestusega 1 kuni 3 minutit) ilma tsüklilise seoseta [...] kirev katkematu värvide, rütmide ja meeleolude vaheldumine.”
Steinakirchenis õpib ta tundma noort arsti ja literaati Marie Pappenheimi, kes kirjutab monodraama ”Ootus” (”Erwartung”) op. 17 teksti.
27. augustist 12. septembrini 1909 sünnib monodraama ”Ootus” (”Erwartung”) op. 17 sopranile ja orkestrile esimene käsikiri.
4. oktoobril 1909 valmib monodraama ”Ootus” (”Erwartung”) op. 17 sopranile ja orkestrile partituur.
[redigeeri] 1910
Kolib Hietzingisse, kus tegeleb intensiivselt maalimisega.
Esimene maalinäitus Helleri galeriis Viinis.
Loengud Muusikaakadeemias.
14. jaanuaril 1910 kantakse Viinis esimest korda klaviirist ette “Gurre laulude” (“Gurrelieder”) esimene osa.
8. veebruaril 1910 on dateeritud kaks osa teosest Kolm pala kammerorkestrile (Drei Stücke für Kammerorchester), pala nr. 3 jääb fragmendiks.
Juunis 1910 lõpetab ooperi “Õnnelik käsi” (“Die glückliche Hand”) op. 18 teksti
9. septembril 1910 alustab ooperi “Õnnelik käsi” (“Die glückliche Hand”) op. 18 komponeerimisega ning lõpetab teose novembris 1913.
[redigeeri] 1911
Kohtumine Wassily Kandinskyga.
19. veebruaril 1911 sünnivad esimesed viis pala teosest Kuus väikest klaveripala (Sechs kleinen Klavierstücke) op. 19, viimane on visandatud Gustav Mahleri matuse vahetul mõjul 17. juunil 1911.
Juulis 1911 lõpetab Schönberg pühendusega Gustav Mahlerile oma eelmisel aastal alustatud teoreetilise peateose “Harmooniaõpetus” (”Harmonielehre”).
Septembri lõpus 1911 kolib Villa Lepckesse Berlin-Zehlendorfis, Machnower Chaussee & Dietloffstraßel. Esteetika ja kompositsiooniõpetuse loengud Sterni Konservatooriumis. Rühmituse “Sinine ratsanik” (“Der Blaue Reiter”) näitusel Galerie Thannhauser’is Münchenis eksponeeritakse neli Schönbergi maali.
7. novembril 1911 valmib “Gurre laulude” (“Gurrelieder”) partituuri puhtand.
9. detsembril 1911 valmib “Herzgewächse” op. 20 sopranile, celestale, harmooniumile ja harfile.
9. detsembril 1911 toimub Viinis kooriteose »Friede auf Erden« op. 13 orkestriga versiooni esiettekanne Filharmoonilise koori (Philharmonischer Chor) ning Viini Helikunstnike Orkestri (Wiener Tonkünstler-Orchester) poolt Franz Schrekeri dirigeerimisel.
[redigeeri] 1912
Sõidab Zemlinsky kutsel Prahasse, kus dirigeerib sümfoonilist poeemi “Pelleas ja Melisande« ning peab kõne eelmisel aastal surnud Gustav Mahleri mälestuseks.
Õpilased ja sõbrad – sealhulgas Kandinsky, Webern ja Gütersloh – annavad Müncheni kirjastuses Verlag Piper & Co valja antoloogia “Arnold Schönberg”.
Generaalbassi alusel transkriptsioon Georg Matthias Monni Kontserdist tšellole ja orkestrile g-moll sarja »Denkmäler der Tonkunst in Österreich«.
12. märtsil 1912 helindab näitlejanna Albertine Zehme õhutusel esimesed kahekümne ühest luuletusest Albert Giraud luuleraamatust »Pierrot lunaire« kõnelauljale ja kammeransamblile, mille häältejuhtimist ja kõlasid kirjeldas Schönberg »mõistuslike ja meeleliste liikumiste suisa loomalikult vahenditu väljendusena«.
12. juunil 1912 sureb Mathilde Schönbergi ema Klara Zemlinsky.
3. septembril 1912 toimub Viie orkestripala (Fünf Orchesterstücke) op. 16 esiettekanne Londonis Sir Henry Wood’i juhatusel.
16. oktoobril 1912 toimub »Pierrot lunaire« op. 21 esiettekanne Berliinis.
Detsembris 1912 sõidab Schönberg pärast viibimist Amsterdamis St.Petersburgi, et dirigeerida Aleksander Siloti poolt korraldatud kontserdil sümfoonilist poeemi “Pelleas ja Melisande”.
Aasta lõpus 1912 visandab oratooriumi »Seraphita« osana kolme õhtut täitvast triloogiast (jääb fragmendiks).
[redigeeri] 1913
23. veebruaril 1913 “Gurre laulude” (“Gurrelieder”) esiettekanne Franz Schrekeri dirigeerimisel Viini Muusikaühingu suures saalis. Kammeransambli- ja orkestripalade visandeid.
Märtsi lõpus 1913 skandaal ühe Schönbergi, Bergi, Weberni, Mahleri ja Zemlinsky teoste kontserdi ajal Viinis.
Mais 1913 kolib Berlin-Südendesse, Berlinerstraße 17a.
Saab esimese Gustav Mahleri Fondi (Gustav-Mahler-Stiftung) stipendiumi, järgmised stipendiumid 1914 ja 1918.
9. novembril 1913 lõpetab orkestrilaulu »Seraphita« op. 22 nr. 1.
20. novembril 1913 lõpetab ooperi “Õnnelik käsi” (“Die glückliche Hand”) op. 18.
[redigeeri] 1914
Dirigeerib “Gurre laule” (“Gurrelieder”) Leipzigis ja Viit orkestripala (Fünf Orchesterstücke) op.16 Londonis.
29. jaanuaril 1914 laulude nr. 2, 5 ja 6 teosest Orkestrilaulud (Orchesterlieder) op. 8 esiettekanne Alexander von Zemlinsky juhatusel Prahas.
Novembris-detsembris 1914 kirjutab orkestrilaulud “Alle, welche dich suchen” op. 22 nr. 2 (lõpetatud 8. jaanuaril 1915) ja »Mach mich zum Wächter deiner Weiten« op. 22 nr. 3 (lõpetatud 14. jaanuaril 1915).
[redigeeri] 1915
15. jaanuaril 1915 on dateeritud teksti manuskript “Printsiipide surmatants” (“Totentanz der Prinzipien”), millega jätkub töö 1915 aasta lõpus.
Aprillis 1915 dirigeerib Viinis Beethoveni IX Sümfooniat.
Oktoobris 1915 pöördub Viini tagasi ja üürib korteri Hietzingis, Gloriettegasse 43.
Detsembris 1915 läheb sõjaväkke Kuninglik-keiserliku rügemendi Hoch- und Deutschmeisterina nr. 4.
Jätkab eelmisel aastal alanud tööd suuremõõtmelise sümfooniaga solistidele, koorile ja orkestrile (lõpetamata fragment).
Alustab seejärel oratooriumi “Jaakobi Redel” (“Die Jakobsleiter”) (lõpetamata) jaoks. Algne kontseptsioon nägi “Printsiipide surmatantsu” ette sümfoonia kolmanda ning “Jaakobi redelit” neljanda osana.
[redigeeri] 1916
Märtsist maini 1916 läbib Bruckeri reservohvitseride kooli
Juulis 1916 paigutatakse hingeldamise tõttu ümber asenduskompaniisse.
Oktoobris 1915 vabastatakse Viini Helikunstnike Ühingu (Wiener Tonkünstler-Verein) palvekirja tõttu ajutiselt armeest.
Kirjutab seltsiõhtu jaoks marsi keelpillikvartetile ja klaverile ”Raudne brigaad” (”Die eiserne Brigade”).
Kirjutab keiserliku Grenaderide marsi ja Neippergi Austria Grenaderide marsi transkriptsiooni sümfooniaorkestrile (lõpetamata).
1. novembril 1915 lõpetab lauluga “Eelaimus” (“Vorgefühl”) Neli laulu häälele ja orkestrile (Vier Lieder für Gesang und Orchester) op. 22.
[redigeeri] 1917
Visandab ”Armastuslaulu” (”Liebeslied”) viiulile, vioolale, tšellole ja harmooniumile, tekst Rainer Maria Rilke (lõpetamata).
Mais 1917 lõpetab “Jaakobi redeli” (“Jakobsleiter”) teksti.
Juunis 1917 alustab “Jaakobi redeli” (“Jakobsleiter”) muusika skitseerimisega, mis jätkub 1918 ning 1921-1922.
Septembris 1917 saab taas kutse armeesse.
Detsembris 1917 vabastatakse füüsilise kõlbmatuse tõttu lõplikult armeest.
[redigeeri] 1918
Viib Schwarzwaldi koolis läbi kompositisiooniseminari.
Kevadel 1918 kolib Mödlingisse, Bernhardgasse 6.
Asutab Muusika Privaatettekannete Ühingu (Verein für musikalische Privataufführungen). Keelpilliseksteti ja ühe klaveripala visandid.
[redigeeri] 1919
Schönbergi õpilasteks saavad Hanns Eisler, Rudolf Kolisch ja Karl Rankl.
Kirjutab artiklid Adolf Loosi poolt välja antavale kogumikule “Juhised Kunstide Valitsusele” (”Richtlinien für ein Kunstamt”) ja Willem Mengelbergi mälestusraamatule.
[redigeeri] 1920
Külastab esimest Mahleri Festivali Hollandis. Dirigerib Amsterdamis ja nimetatakse Rahvusvahelise Mahleri Liidu (Internationale Mahler-Bund) presidendiks.
Peab kompositsioonikursusi.
Märtsis 1920 alustab Passacagliaga orkestrile (fragment) ning töötab Muusika Privaatettekannete Ühingu (Verein für musikalische Privataufführungen) jaoks kammerorkestrile ümber Viis orkestripala (Fünf Orchesterstücke) op. 16.
Juulis 1920 kirjutab esimesed kaks klaveripala teosest Klaveripalad Klavierstücke) op. 23 ja visandab pala nr. 4.
Augustis 1920 alustab Serenaadi (Serenade) op. 24.
[redigeeri] 1921
Dirgeerib Amsterdamis “Gurre laule” (“Gurrelieder”).
Juunis 1921 reisib koos pere ja mõnede õpilastega Mattsee kuurordisse ja on juudina sunnitud sealse kohaliku koguduse juhtkonna survel lahkuma. Sõidab edasi Traunkirchenisse.
Juulis 1921 Traunkirchenis kirjutab Prelüüdi ja Intermezzo Klaverisüidist (Suite für Klavier) op. 25 (lõpetatud 1923).
12. oktoobril 1921 sureb Arnold Schönbergi ema Pauline Schönberg.
Töötab Muusika Privaatettekannete Ühingu (Verein für musikalische Privataufführungen) jaoks ümber Johann Straussi ”Roosid lõunast” (”Rosen aus dem Süden”) ning ”Laguunivalsi” (”Lagunen-Walzer”).
6. oktoobril 1921 lõpetab Marsi Serenaadist (Serenade) op. 24. Schuberti, Denzasi ja Siolyi teoste transktiptsioone.
Kavandab Rudolf Kolischiga Regeri Romantilise süidi (Romantische Suite) op. 25 transkriptsiooni kammeransamblile.
Mahleri teoste “Laul maast” (“Lied von der Erde”) ja ”Rändava selli laulud” (”Lieder eines fahrenden Gesellen”) transkriptsioonid Muusika Privaatettekannete Ühingu (Verein für musikalische Privataufführungen) jaoks jäävad lõpetamata.
Seab “Jõulumuusika” (“Weihnachtsmusik”) kammeransamblile.
[redigeeri] 1922
Dirigeerib Prahas “Pierrot lunaire’i”.
Mödlingit külastavad Darius Milhaud ja Francis Poulenc.
Veebruaris 1922 visandab viiulikontserdi alguse.
Märtsis ja mais 1922 visandatud kaks pala kammeransamblile jäävad fragmentideks.
24. juunil 1922 valmivad Traunkirchenis Bachi koraalieelmängude ”Komm, Gott, Schöpfer, heiliger Geist” (aprilli lõpp 1922 Mödlingis) ja »Schmücke Dich, o liebe Seele« transkriptsioonid orkestrile.
Katkestab töö ”Jaakobi redeliga” (”Jakobsleiter”). Teos jääbki lõpetamata, fragmendi esiettekanne toimub 16. juunil 1961 Viini Kontserdimaja suures saalis.
Novembris 1922 alustab Teema ja Variatsioonidega “Gerpa” metsasarvele, klaverile, kahele viiulile ja harmooniumile ja katkestab pärast neljandat variatsiooni.
14. detembril 1922 on Mödlingis dateeritud ”Metstuvi laulu” (”Lied der Waldtaube”) ”Gurre lauludest” (”Gurreliedern”) transkriptsiooni kammerorkestrile ja häälele valmis käsikiri.
[redigeeri] 1923
Mattsee sündmuste järgselt antisemitistlike arengute ja muutuste tõttu tundlikuks muutunud Schönberg lõpetab sõbralikud suhted Wassily Kandinskyga, kes on aastast 1922 kutsutud Weimari Bauhausi ja lükkab tagasi sealse muusikakooli juhtkonna kutse tulla Bauhausi õpetama.
Tutvustab oma “Kaheteistkümne vaid üksteisega seotud heli kompositsioonimeetodit” (“Methode der Komposition mit zwölf nur aufeinander bezogenen Tönen”), mis muusikalise materjali uue süstematiseerimise abil revolutsioneerib traditsioonilist harmoonia mõistet ja paneb sellega “aluse uuele muusikalise konstruktsiooni metoodikale, mis näis sobivat selliste strukturaalsete diferentseerumiste jaoks, millega varem tegeles tonaalne harmoonia” (“Komposition mit zwölf Tönen” 1941).
30. jaanuaril 1923 toimub Kopenhaagenis ”Metstuvi laulu” (”Lied der Waldtaube”) ettekanne Schönbergi dirigeerimisel, solist Marya Freund.
Veebruaris 1923 lõpetab Mödlingis aastal 1920 alustatud Viis klevaripala (Fünf Klavierstücke) op. 23
Veebruaris-märtsis 1923 lõpetab Klaverisüidi (Suite für Klavier) op. 25.
Aprillis-mais 1923 kirjutab Serenaadi (Serenade) op. 24, milles esimest korda uus kompositsioonimeetod konkretiseerub muusikana.
Suve 1923 veedab Traunkirchenis.
18. oktoobril 1923 sureb Arnold Schönbergi naine Mathilde.
Pärast Mathilde surma jätkab tööd 1920. aastal alustatud Requiemi tekstiga, millest ei saa siiski teost.
[redigeeri] 1924
5. juulil 1924 visandab ”Maagiliseks ruuduks” (”Magisches Quadrat”) nimetatud kaksteisthelirea ja jätkab ajavahemikus eemise aasta aprillist juulini alanud tööd Puhkpillikvintetiga (Bläserquintett) op. 26, mis katkes tema naise Mathilde haiguse ja surma tõttu.
20. juulil 1924 dirigeerib Serenaadi (Serenade) op. 24 avalikku esiettekannet Donaueschingenis.
26. augustil 1924 Lõpetab op.26 neljanda osa (pühendatud lapselapsele ”Bubi” Arnoldile, sünd. 1923 Schönbergide Mödlingi korteris).
28. augustil 1924 abiellub Schönberg Mödlingi Evangeelses kihelkonnakirikus Gertrud Kolischi, Schönbergi õpilase Rudolf Kolischi õega. ' Schönbergi 50. sünnipäevale pühendatud kontserdid.
14. oktoobril 1924 ooperi “Õnnelik käsi” (“Die glückliche Hand”) op. 18 esiettekanne Fritz Stiedry juhatusel Viini Volksoper’is. Oktoobri lõpus 1924 alustab Süidiga (Suite) op. 29.
[redigeeri] 1925
Schönberg kutsutakse eelmisel aastal surnud Ferruccio Busoni järglasena kompositsiooni meistriklassi juhatajaks Berliini Kunstide Akadeemiasse (Berliner Akademie der Künste).
1. aprillil 1925 on dateeritud Johann Straussi “Keisrivalsi” (“Kaiserwalzer”) transkriptsioon Pierrot-ansambli turnee jaoks Hispaanias.
Juunist augustini 1925 töötab Süidiga (Suite) op. 29.
30. aeptembrist 10. novembrini 1925 kirjutab Neli pala segakoorile (Vier Stücke für gemischten Chor) op. 27 (kahe laulu teksti kirjutab Schönberg ise, teised on võetud Hans Bethge hiina poeetide luule taasvärsistustest).
1. oktoobril 1925 algab Schönbergi professuur Berliini Kunstide Akadeemias (Berliner Akademie der Künste). Reaktsioonina sellele antisemitistlikud protestid ajakirjas “Zeitschrift für Musik”.
12. novembril 1925 alustab pärast neljanda kooripala op. 27 lõpetamist teise sarja, Kolme satiiriga segakoorile (Drei Satiren für gemischten Chor) op. 28, mille lõpetab enne uut aastat ja kolimist Berliini.
[redigeeri] 1926
Aasta alguses saabub Schönberg Berliini koos oma õpilaste Roberto Gerhardi, Winfried Zilligi ja Josef Ruferiga. Schönbergi tööülesannete hulka Berliini Kunstide Akadeemias kuulub lisaks lepingulisele kuuekuulisele kompositisiooniõpetusele ka osavõtt Akadeemia senati tööst.
Jaanuarist 1926 juunini 1927 elab koos naise Gertrudiga pansionaadis ”Bavaria” Charlottenburgis Steinplatzil.
26. märtsil 1926 kirjutab Berliinis teksti alles aastal 1934 loodud kaanonile »Wer mit der Welt laufen will«.
1. mail 1926 lõpetab Mödlingis alustatud Süidi (Suite) op. 29 ja pühendub Orkestrivariatsioonidele (Variationen für Orchester) op. 31, milles ta esimest korda kasutab dodekafooniat suure orkestri puhul.
Juulist novembrini 1926 juhuslikud sõidud Viini. Tervislikel põhjustel jätkab õpetust Berliinis alles novembris.
[redigeeri] 1927
Kutsutakse oma teoste dirigeerimiseks Berliini Raadiosse.
Rahvusvahelise stiiliõpetuse kooli kontseptsioon.
24. jaanuarist 8. märtsini 1927 kirjutab ameerika metseeni Elizabeth Sprague Coolidge tellimusel Kolmanda keelpillikvarteti (III. Streichquartett) op. 30.
3. märtsil 1927 visandab dodekafoonilise laulu baritonile Oskar Loerke tekstile (fragment).
Veedab suve 1927 Pörtschachis Wörthersee äärers, kus ta paljude aastate järel uuendab sõprust Wassily Kandinsky ja tolle naise Ninaga.
12. juulil 1927 lõpetab eelmise aasta juunis alustatud sionistliku kõnedraama “Piibliteekond” (“Der biblische Weg”) ja distantseerub esimest korda põhjalikult juudi poliitikast, juudi usust ning juutluse rahvuslikust identiteedist, mis vallandab tema endagi poolt vahetult kogetud antisemitismi. Draama jaoks visandatud Protsessioonimuusika (Prozessionsmusik) F-duur jääb lõpetamata.
Septembris-oktoobris 1927 sõidud Viini.
Schönbergi uuteks õpilasteks Berliinis saavad Nikos Skalkottas, Alfred Keller ja Peter Schacht.
Kontserdid Schönbergi auks Pariisis.
14. septembril 1927 visandab Schönberg keelpillikvarteti alguse.
19. septembril 1927 toimub Viinis Kolmanda keelpillikvarteti (III. Streichquartett) op. 30 esiettekanne Viini keelpillikvarteti ehk Kolischi kvarteti ((Wiener Streichquartett (Kolisch-Quartett)) poolt tellija Elizabeth Sprague Coolidge osavõtul.
14. novembril 1927 visandab Schönberg Viiulikontserdi reatabeli.
[redigeeri] 1928
Aasta alguses sõit Cannes’i.
2. jaanuaril 1928 alustab tööd Viiulikontserdiga, mis katkeb kontserdireisi tõttu Londonisse ja jätkub pärast tagasi jõudmist Berliini (jääb siiski lõpetamata).
Jaanuari 1928 lõpus dirigeerib Londonis “Gurre laule” (“Gurrelieder”).
Kontserteerib Šveitsis.
Märtsis 1928 üürivad Schönberg ja tema abikaasa korteri Berlin-Charlottenburgis Nussbaum-Alleel
l7. märtsil 1928 lõpetab kaanoni Amsterdami Concertgebouw orkestri auks.
8. aprillil 1928 valmib kolmehäälne kaanon kolmes helistikus Saksa heliloojate liidu (Genossenschaft deutscher Tonsetzer) 25-ndaks juubeliks.
Juulist detsembrini 1928 viibivad Schönbergid Roquebrune-Cap Martinis prantsuse Rivieras.
21. augustil 1928 lõpetab Roquebrune-Cap Martinis prantsuse Rivieras Orkestrivariatsioonid (Variationen für Orchester) op. 31 ja töötab kuni 20. septembrini partituuripuhtandiga.
11. oktoobril 1928 lõpetab mais alustatud Johann Sebastian Bachi Prelüüdi ja fuuga Es-duur transkriptsiooni orkestrile.
3. - 16. oktoobril 1928 valmib ooperi “Mooses ja Aaron” tekst (sel ajal räägib Schönberg veel oratooriumist), mille esimesed kavandid ja visandid on dateeritud septembri lõpuga, varasem visand kuulub juulisse 1926. Aines on pärit Vana Testamendi piibellikest eeskujudest, mida Schönberg kujundab teadlikult ümber ning täiendab piibliväliste elementidega. Ooperi “Mooses ja Aaron” (“Moses und Aron”) libreto puhul tegeleb Schönberg uuesti juutluse ning religiooni tähendusega juudi rahvuslikule mõtlemisele.
2. detsembril 1928 toimub Berliinis Orkestrivariatsioonide (Variationen für Orchester) op. 31 esiettekanne Wilhelm Furtwängleri ja Berliini Filharmoonia orkestri (Berliner Philharmonische Orchester) poolt.
[redigeeri] 1929
Jaanuar-veebruar 1929 Monte Carlo.
Jaanuar-märts 1929 sünnivad Saksa riikliku rahvalaulude kogumiku komisjoni (”Deutschen Staatlichen Kommission für das Volksliederbuch”) tellimusel 1930. aastal kirjastuses Verlag Peters ilmuva antoloogia jaoks Kolm rahvalaulu segakoorile (Drei Volkslieder für gemischten Chor), alustatud 1928. aasta detsembris ning Neli saksa rahvalaulu häälele ja klaverile (Vier deutsche Volkslieder für eine Singstimme und Klavier).
15. märtsil 1929 saadab Schönberg Saksa Tööliste Laululiidule (Deutscher Arbeiter-Sängerbund), mis eelmise aasta septembris tellis teose meeskoorile, kooriteose “Õnn” (“Glück”) op. 35 nr. 4.
Aprillis 1929 lõpetab Klaveripala (Klavierstück) op. 33a.
August-september 1929 Katwijk aan Zee’s Hollandis.
3. augustil 1929 lõpetab ühevaatuselise ooperi ”Von heute auf morgen” op. 32 partituuri, esimese dodekafooniliste ridade alusel loodud lavateose. Max Blonda (Schönbergi teise naise Gertrudi pseudonüüm) libreto, ”väga lähedaste sugulaste abielu satiir”, sündis ilmselt sügisel 1928 Rivieras, partitsiell ajavahemikus oktoobrist 1928 kuni 1. jaanuarini 1929.
2. novembril 1929 toimub Berliini raadio saates “Moodne töölispoeet ja töölismuusika” (“Moderne Arbeiterdichter und Arbeitermusik”) kooriteose “Õnn” (“Glück”) op. 35 nr. 4 Ervin Lendvai kvarteti (Erwin Lendvai-Quartett) poolt.
[redigeeri] 1930
Dirigeerib Londonis.
Üürib korteri Nürnberger Platz’il Berliinis.
1. veebruaril 1930 toimub Frankfurdis Maini ääres ooperi ”Von heute auf morgen” op. 32 esiettekanne Wilhelm Steinbergi juhatusel.
19. veebruarist kuni 9. märtsini 1930 kirjutab neli pala teosest Kuus pala meeskoorile (Sechs Stücke für Männerchor) op. 35 enda teksidele ja pakub neid koos eelmise aasta teostega ”Õnn” (”Glück”) ja ”Üksmeel” (”Verbundenheit”) Beriini kirjastusele Verlag Bote & Bock.
Aprill-mai 1930 Baden-Badeni kuurordis.
7. mail 1930 alustab Berliinis ooperi “Mooses ja Aaron” (”Moses und Aron”) muusika visandamisega, jätkates vahemikus juulist septembrini 1930 Luganos.
Jätkab tööd teosega ”Begleitungsmusik zu einer Lichtspielszene” op. 34, mis on tellitud kirjastuse Heinrichshofen’s Verlag Magdeburg poolt esitamiseks kinodes tummfilmi taustmuusikana. Schönberg ütleb siiski lahti konkreetsetest stsenaariumist redutseerides selle psühholoogiliste sündmuste ahelaks: Ähvardav oht – Hirm – Katstroof (Drohende Gefahr – Angst – Katastrophe).
Juuli-september 1930 Luganos.
Oktoobris 1930 peab Prahas ettekande “Uus muusika, vananenud muusika, stiil ja idee” (”Neue Musik, veraltete Musik, Stil und Gedanke”).6. novembril 1930 teose ”Begleitungsmusik zu einer Lichtspielszene” op. 34 esiettekanne toimus Otto Klempereri juhatusel Berliini Kroll-Oper’is.
[redigeeri] 1931
Jaanuaris 1931 jätkab tööd ooperiga “Mooses ja Aaron”, alguses Berliinis, maist septembrini 1931 Montreux-Territet’s (esimese vaatuse lõpp ja vahemäng, teise vaatuse algus) ning kuni oktoobri 1931 alguseni Barcelonas.
Mätsis 1931 loeng Berliini Raadios.
Mai-september 1931 viibib Montreux-Territet’s. Jääb tervislikel põhjustel kuni oktoobrini 1931 Barcelonasse.
8. - 10. oktoober 1931 Klaveripala (Klavierstück) op. 33b.
24. oktoobril 1931 Hanaus Kuue pala meeskoorile (Sechs Stücke für Männerchor) op. 35 esiettekanne “13er Quartett der AGV Vorwärts” poolt.
[redigeeri] 1932
21. veebruaril 1932 Frankfurdis Maini ääres Nelja laulu häälele ja orkestrile (Vier Lieder für Gesang und Orchester) op. 22 esiettekanne Hans Rosbaud’ juhatusel, solist Hertha Reinecke.
Märtsis 1932 lõpetab Barcelonas “Moosese ja Aaroni” teise vaatuse. Rohkete režiimärkuste ja tegevuse kirjeldustega monumentaalse ühendkunstiteosena (Gesamtkunstwerk) kavandatud ooper jääb lõpetamata, kolmas vaatus piirdub libreto ja väheste muusikaliste visanditega.
7. mail 1932 sünnib Barcelonas tütar Dorothea Nuria.
Lükkab poliitilistel põhjustel edasi oma tagasipöördumise Berliini. Fomaalsete probleemiteadete kaudu jõuab temani Preisi Akadeemia antisemitistlik vastasseis.
Juunis 1932 sunniviisiliselt ebakindlasse Berliini tagasi pöördudes saab Schönbergile drastiliselt selgeks juutide olukord Saksamaal.
Juudipoliitilised avaldused.
[redigeeri] 1933
Lahkub Berliinist.
Heidetakse natsionaalsotsialistide poolt akadeemiast välja.
Koos naise ja tütrega sõit Ameerika Ühendriikidesse.
31. oktoobril 1933 saabumine New Yorki.
Õpetab Malkini Konservatoriumis Bostonis ja New Yorkis.
Pablo Casalsi ergutusel sünnib Georg Matthias Monn’I Tšembalokontserdi vaba ümbertöötlusena Tšellokontsert (Konzert für Violoncello und Orchester) D-duur (lõpetatud 4. jaanuaril 1934).
Jaanuaris-veebruaris 1933 kirjutab Kolm laulu häälele ja klaverile (Drei Lieder für Gesang und Klavier) op. 48 Jakob Haringeri tekstidele.
Märtsis 1933 visandab klaverikontserdi alguse.
Aprillis 1933 kirjutatud sünnipäevakaanoni pühendab Carl Engelile.
Juulis 1933 tagasipöördumine juudi usku Pariisis.
Septembris 1933 Arcachonis eemal poliitilistest rahutustest lõpetab Kolisch-kvarteti õhutusel kirjutatud Kontserdi keelpillikvartetile ja orkestrile B-duur (Konzert für Streichquartett und Orchester B-Dur), mis on Georg Friedrich Händeli Concerto Grosso op. 6 nr. 7 vabaks transkriptsiooniks.
[redigeeri] 1934
Dirigeerib Bostonis sümfoonilist poeemi “Pelleas ja Melisande”.
Loengud Chicago ülikoolis.
Kolimine Bostonist New Yorki ja sealt edasi Los Angelesi.
Loengud juutide olukorrast.
26. septembril 1934 toimub Prahas Kontserdi keelpillikvartetile ja orkestrile (Konzert für Streichquartett und Orchester) Händeli põhjal esiettekanne Kolischi kvarteti ja Praha Raadio Orkestri poolt.
23. oktoobril 1934 on dateeritud Martin Bernsteini ärgitusel kirjutatud Süidi keelpilliorkestrile (Suite für Streichorchester).
[redigeeri] 1935
Loengud Lõuna-Kalifornia Ülikoolis (University of Southern California).
Eraõpetus.
Schönbergi õpilaseks saab John Cage.
18. aprillil 1935 on dateeritud Esimese Kammersümfoonia (Erste Kammersymphonie) töötlus orkerstrile op. 9B.
18. mail 1935 Süidi keelpilliorkestrile (Suite für Streichorchester) esiettekanne Otto Klempereri juhatusel Los Angelesis.
7. novembril 1935 Tšellokontserdi Monni järgi esiettekanne Jean Sibeliuse festivalikontserdil Londonis, solist Emanuel Feuermann.
27. detsembril 1935 Kammersümfoonia (Kammersymphonie) op. 9B esiettekanne helilooja juhatusel Los Angelesis.
[redigeeri] 1936
Professuur Lõuna-Kalifornia Ülikoolis (University of California) Los Angelesis.
Asub elama Brentwood Parki Lääne Los Angelesis, kus ta elab kuni surmani.
Sõprus George Gershwiniga.
27. aprillist kuni 26. juulini 1936 kirjutab Elizabeth Sprague Coolidge tellimusel Neljanda keelpillikvarteti (IV. Streichquartett) op. 37.
Septembris 1936 lõpetab eelmisel aastal alustatud Viiulikontserdi (Konzert für Violine und Orchester) op. 36.
[redigeeri] 1937
9. jaanuaril 1937 toimub Los Angelesis Neljanda keelpillikvarteti (IV. Streichquartett) op. 37 esiettekanne Kolischi kvarteti poolt.
Mais 1937 ilmub Merle Armitage poolt välja antud antoloogia “Schoenberg”. Autorite hulgas on teiste hulgas Ernst Křenek, Leopold Stokowski, Berthold Viertel ja Eduard Steuermann.
Maist septembrini 1937 seab orkestrile Johannes Brahmsi Klaverikvarteti g-moll op. 25.
26. mail 1937 sünnib poeg Ronald.
[redigeeri] 1938
New Yorki saabuvad Schönbergi tütar Gertrude Greissle perekonnaga ning Alexander Zemlinsky abikaasaga.
7. mail 1938 eelmisel aastal kirjutatud Brahmsi Klaverikvarteti g-moll op. 25 töötluse esiettekanne Otto Klempereri juhatusel Los Angelesis.
1. augustist 22. septembrini 1938 kirjutab Los Angelesi rabi Jacob Sonderlingi algatusel. Schönberg töötab traditsiooniliste Rahupüha laupäeva (Jom Kippur) juudi palve eeskujul oma meloodiaversiooni.
4. oktoobril 1938 (Jom Kippuri laupäev 1938) toimub autori juhatusel Los Angelesis kooriteose “Kol Nidre” op. 39 esiettekanne.
[redigeeri] 1939
Proovib sugulastele ja sõpradele hankida viisasid sõiduks USA-sse. Georg Schönberg perega elab kuni sõja lõpuni Mödlingis viletsaimates tingimustes.
Kirjutab dirigent Fritz Stiedry algatusel juba aastal 1906 – kohe pärast Esimest kammersümfooniat (Erste Kammersymphonie) op. 9 – alustatud Teise kammersümfoonia (Zweite Kammersymphonie) op. 38.
[redigeeri] 1940
Dirigeerib plaadile “Pierrot lunaire”.
6. detsembril 1940 toimub Philadelphias Viiulikontserdi op. 36 esiettekanne Leopold Stokowski juhatusel, solist Louis Krasner.
[redigeeri] 1941
27. jaanuaril 1941 sünnib poeg Lawrence. Arnold, Gertrud ja Nuria saavad USA kodakondsuse.
Salzburgis sureb vend Heinrich.
7. augustil 1941 on dateeritud kaks fragmenti orelisonaadist (Sonate für Orgel).
Augustist oktoobrini 1941 kirjutab Variatsioonid ühele retsitatiivile orelile (Variationen über ein Rezitativ für Orgel) op. 40.
[redigeeri] 1942
Õpetab suvekursusel Lääne-Kalifornia Ülikoolis.
Teated “Pierrot lunaire” menukatest ettekannetest Londonis.
12. jaanuaril 1942 lõpetab Teise kammersümfoonia (Zweite Kammersymphonie) seade kahele klaverile op. 38B.
12. märtsist 12. juunini 1942 kirjutab League of Composers tellimusel organisatsiooni kahekümnendaks aastapäevaks ”Oodi Napoleon Buonapartele” (”Ode an Napoleon Buonaparte) op. 41 keelpillikvartetile, klaverile ja kõnelejale.
29. detsembril 1942 lõpetab Klaverikontserdi (Konzert für Klavier und Orchester) op. 42, mis on kirjutatud Schönbergi õpilase Oscar Levanti õhutusel aasta teisel poolel.
Septembris 1942 lõpetab õpiku “Models for Beginners in Composition” (»Modelle für Anfänger im Kompositionsunterricht«).
[redigeeri] 1943
Peab suvekursusi.
Töö muusikapedagoogiliste teoste kallal.
Visandab tõmbamise vahendi ”Rastrali” mudeli.
20. juunist 3. juulini 1943 kirjutab Carl Engeli, New Yorki Schirmeri kirjastuse presidendi ettepanekul Teema ja variatsioonid puhkpilliorkestrile (Thema und Variationen für Blasorchester) op. 43, mis pidi laiendama ameerika puhkpilliorkestrite repertuaari nõudlike teostega väljapaistvatelt kaasaegsetelt heliloojatelt ja samas panustama Schönbergi populaarsusele Ameerikas.
Augustis 1943 teeb Schönbergi väimees Felix Greissle ettepaneku seada uus teos ka sümfooniaorkestrile, kuna puhkpillide tekstuuri keerukus ületas paljude ameerika puhkpilliansamblite tehnilisi võimalusi.
Oktoobriks 1943 on lõpetatud Teema ja variatsioonid (Thema und Variationen) op. 43B.
[redigeeri] 1944
Jääb pensionile Lõuna-Kalifornia Ülikoolist Los Angelesis.
Jätkab eraõpetust.
6. veebruaril 1944 New Yorkis Klaverikontserdi (Klavierkonzert) op. 42 esiettekanne Leopold Stokowski juhatusel, solist Eduard Steuermann.
20. oktoobril 1944 Bostonis Teema ja variatsioonide (Thema und Variationen für Orchester) op. 43B esiettekanne Serge Koussevitzky juhatusel.
[redigeeri] 1945
Guggenheimi Sihtasutus vastab eitavalt stipendiumitaotlusele lõpetada “Mooses ja Aaron”, “Jaakobi redel” (“Jakobsleiter”) ja õpikud.
Augustis 1945 kirjutab Leopold Stokowski ärgitusel Fanfaarid “Gurre laulude” motiividel (lõpetamata) Hollywoodi bowl-kontserdi jaoks.
21.-30. septembril 1945 sünnib Nathaniel Shilkret tellimusel Prelüüd (Prelude) op. 44 osana “Genesis-Suite”-st -- Schönbergi, Shilkret, Alexander Tansmann, Darius Milhaud, Mario Castelnuovo-Tedesco, Ernst Tochi ja Igor Strawinsky ühisteosest, mille esiettekanne toimub Werner Jansseni juhatusel 18. novembril Los Angelesis.
[redigeeri] 1946
Augustis 1946 saab südameataki.
Loengud Chicago Ülikoolis.
Juuni-september 1946 sünnib Harvardi Ülikooli muusiaosakonna (Music Department of Harvard University) tellimusel kevadel 1947 toimuva sümpoosioni jaoks keelpillitrio (Streichtrio) op. 45. Teose lõpetamisega kirjutab Schönberg muusikalisse tekstuuri tramaatilise südameataki kogemuse. Thomas Mann jutustab sellest raamatus “Doktor Faustuse sünd” (Entstehung des Doktor Faustus).
27. juunil 1946 Teema ja variatsioonide puhkpilliorkestrile (Thema und Variationen für Blasorchester) op. 43 esiettekanne Goldman Bandi poolt New Yorkis.
Kirjutab õpiku “Harmoonia strukturaalsed funktsioonid” (Structural Functions of Harmony) (Die formbildenden Tendenzen der Harmonie).
[redigeeri] 1947
Valitakse Ameerika kunstide ja kirjanduse akadeemia (American Academy of Arts and Letters) liikmeks.
Keelpillitrio (Streichtrio) op. 45 esiettekanne Waldeni keelpillikvarteti liikmete poolt (Walden String Quartet) Harvardi ülikoolis Cambridges Massachusettsis (Harvard University in Cambridge, Massachusetts).
Kirjutab Koussevitzky fondi (Koussevitzky Music Foundation) tellimusel augustis kantaadi “Ellujäänu Varsasavist” (“A Survivor from Warsaw”) (“Ein Überlebender aus Warschau”) op. 46, mille Schönbergi enda kirjutatud saksa- ja ingliskeelne tekst koos heebreakeelse palvega on saanud inspiratsiooni koreograaf Corinne Chochemilt ning tematiseerib Shoahi.
[redigeeri] 1948
Vestlused doktor Faustusest Thomas Manniga.
Peab kursusi Santa Barbaras.
24. - 26. juunil 1948 kirjutab Kolm rahvalaulu segakoorile (Drei Volkslieder für gemischten Chor) op. 49.
Lõpetab aastal 1937 alustatud õpiku »Fundamentals of Musical Composition« (»Grundlagen der musikalischen Komposition«).
4. novembril 1948 “Ellujäänu Varssavist” (“A Survivor from Warsaw”) op. 46 esiettekanne Kurt Fredericki juhatusel Albuquerques New Mexicos.
[redigeeri] 1949
Aprillis 1949 helindab Dagobert D. Runesi luuleraamatust “Jordani laulud” (Jordanlieder) ”Kolm korda tuhat aastat” (”Dreimal tausend Jahre”) op. 50A sagakoorile a cappella.
10. juunil 1949 kirjutab teose ”Israel Exists Again” segakoorile ja orkestrile.
Juuni 1949 lõpus kirjutab Kolm rahvalaulu (Drei Volkslieder) op. 49, pöördudes sellega tagasi samade 20-ndate lõpus Verlag Peters’i tellimusel töödeldud rahvalaulumeloodiate juurde.
Septembris 1949 kannab viiuldaja Adolf Koldofsky seoses Schönbergi 75. sünnipäevaga ette Fantaasia viiulile klaveri saatel (Phantasie für Violine mit Klavierbegleitung) op. 47.
Schönbergile omistatakse Viini linna aukodaniku aunimetus (Bürger der Stadt Wien).
Ei ole kehva tervise tõttu võimeline oma 75. sünnipäeva tähistamiseks Euroopasse sõitma.
29. oktoobril 1949 toimub Fylklingenis ”Kolm korda tuhat aastat” (”Dreimal tausend Jahre”) op. 50A sagakoorile a cappella esiettekanne Lilla Kammarköreni poolt Eric Ericsoni juhatusel.
[redigeeri] 1950
Aasta alguses lõpetab vestlused Thomas Manniga.
Schönbergi tervislik seisund muutub märgatavalt viletsamaks.
Koostab testamendi.
20. juunist 2. juulini 1950 kirjutab Chemjo Vinaveri ettepanekul kaastööna “Juudi muusika antoloogiale” (“Anthology of Jewish Music” Psalmi 130 “De Profundis” op. 50B segakoorile a cappella, mille esiettekanne toimub posthuumselt Kölni Raadio koori (Kölner Rundfunkchor) esituses Bernhard Zimmermanni juhatusel 29. jaanuaril 1954 Kölnis.
Septembris 1950 kirjutab tekstikogumiku “Psalmid, palved ja teised kõnelused Jumalaga” (Psalmen, Gebeten und anderen Gesprächen mit Gott), avaldatud Rudolf Kolischi poolt aastal 1956 posthuumselt pealkirja all “Moodsad psalmid” (Moderne Psalmen).
29. septembrist 2. oktoobrini 1950 kirjutab “Moodsa psalmi” (Moderner Psalm) op. 50C kõnelejale, segakoorile ja orkestrile, esiettekanne Nino Sanzogno juhatusel 29. mail 1956 Kölnis.
New Yorki kirjastuselt Philosophical Library ilmub esseekogumik “Stiil ja idee” (Style and Idea), mille väljaandjaks on Schönbergi õpilane Dika Newlin.
[redigeeri] 1951
Nimetatakse Iisraeli Muusikaakadeemia Jeruusalemmas aupresidendiks.
2. juulil 1951 kantakse Darmstadtis Hermann Schercheni juhatusel ette “Kuldvasika tants” ooperist “Mooses ja Aaron” (»Der Tanz um das goldene Kalb« aus »Moses und Aron«).
13. juulil 1951 Arnold Schönberg sureb Los Angelesis.
