Cēsis
Allikas: Vikipeedia
|
Cēsis
[ ] läti Cēsis
eesti Võnnu
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|
Pindala: 19,3 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 18 600
|
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis sai alguse 1206. aastal. Eestlased piirasid Võnnu linnust 1210, enne Ümera lahingut, suutmata seda vallutada.
Linnaõigused aastast 1323. Cēsis kuulus Hansa liitu.
Cēsis oli Liivi orduriigi pealinn, siinne linnus oli ordumeistri residents. Samuti paiknes siin Liivimaa rüütelkonna keskus.
Linna keskväljakul asub monument Eesti ja Läti relvavendlusele: Cēsisel on oluline koht nii Landesveeri sõjas kui ka Läti Vabariigi sõjaväe ajaloos.
Cēsises õppis maalimist Johann Köler. Cēsis on Rakvere sõpruslinn.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
Linna vaatamisväärsusteks on orduloss ja vanalinn ühes Jaani kirikuga, mille altarimaali (1858) autoriks on Johann Köler (maali teisend tõi talle akadeemiku nimetuse).
