Eesti mark

Allikas: Vikipeedia

1 Eesti mark 1924.a.

Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927. Eesti mark jagunes 100 penniks.

Sisukord

1 Ajalugu
- 1.1 Sedelid
- 1.2 Mündid
2 Vaata ka

[redigeeri] Ajalugu

Ehkki Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24. veebruaril 1918, oli eesti territoorium okupeeritud saksa vägede poolt kuni 11. novembrini 1918, mil Saksamaa kapituleerus. 17. novembril jättis Ajutine Valitsus jõusse Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks vastu võetud seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu. Kohe alustati ka oma rahamärkide kujundamise ja trükkimise organiseerimisega, nende valmimiseni aga kasutati endiselt Saksa riigi- ja idamarku. Käibel olid ka vene rublad ja soome margad. Alles 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik maksevahend on Eesti mark.

[redigeeri] Sedelid

Kuna riigipanga rajamine võttis aega, siis otsustas Ajutine Valitsus 9. detsembril 1918 anda Rahandusministeeriumile õiguse väljastada riigikassatähti.

Riigikassatähed
Nominaal	Aasta	Kujundaja(d)
5 penni	1919	E. Poland
10 penni	1919	E. Poland
20 penni	1919	E. Poland
50 penni	1919	T. Ussisoo, A. Grinjev
1 mark	1919	T. Ussisoo, A. Grinjev
3 marka	1919	T. Ussisoo, A. Grinjev
5 marka	1919	T. Ussisoo T. Björnström
10 marka	1919	K. Raud
25 marka	1919	T. Ussisoo, T. Björnström
100 marka	1919	T. Björnström
100 marka²	1923	H. Grinbergs, K. Doll (Tael), G. Vestenberg
500 marka		E. Poland
500 marka	1923	G. Vestenberg, G. Reindorff
1000 marka	1923	N. Triik

Eesti Pank asutati 24. veebruaril 1919 ning 30 aprillil anti sellele ainuõigus pangatähtede emiteerimiseks.

Pangatähed
Nominaal	Aasta	Kujundaja(d)
50 marka	1919	E. Poland
100 marka	1921	E. Poland
100 marka	1922	R. Nyman¹
500 marka	1921	E. Poland¹, T. Björnström
1000 marka	1922	R. Nyman¹
1000 marka	1927	R. Nyman¹
5000 marka	1923	R. Nyman¹

Vahetustähed
Nominaal	Aasta	Mõõdud (mm)	Tiraaž	Kujundaja(d)	Käibele lastud	Käibel kuni
10 marka	1922			G. Vestenberg, G. Reindorff¹
25 marka²	1922			G. Vestenberg, G. Reindorff¹

¹ Autori osas puuduvad kindlad andmed.
² Peale 1928 aasta rahareformi jäeti 100-margaseid kassatähed (need varustati kirsipunase ületrükiga üks kroon) ja 25 margased vahetustähed ajutiselt vahetusrahadena ringlusse.

[redigeeri] Mündid

Markvääringus eesti mündid
Nominaal	Aasta	Kaal (g)	Diameeter (mm)	Tiraaž	Käibele lastud	Käibel kuni¹
1 mark	1922	2.56	18	5 024 809	21.12.1922	30.04.1931
	1924			1 984 760	13.01.1925
	1926			3 979 330	17.04.1926
3 marka	1922	3.4	20	2 089 028	21.12.1922	31.12.1934
	1925			2 003 900	26.10.1925
	1926			909 860	28.05.1926
5 marka	1922	4.85	23	3 982 980	21.12.1922	30.06.1932
	1924			2 105 000	30.10.1924
	1926			1 038 020	13.07.1926
10 marka	1925	6.25	26	2 200 000	25.05.1925	31.03.1933
10 marka	1926²	6.25	26	2 789 400	-	-

¹Peale 1928 aasta rahareformi jäid markvääringus mündid vahetusrahana käibele kuni uute sendi-müntide vermimiseni.
²Ehkki 1926 aastal vermitud 10 margased olid juba Riigi Teatajas käiberahana välja kuulutatud, reaalselt käibesse need ei jõudnud. Müntide valmimise ajaks oli juba otsustatud viia läbi rahareform, ning need 10 margased kasutati hiljem 2 krooniste ligatuuriks. Säilisid vaid mõned mälestuseks jäetud mündid.

1922 aasta mündid on valmistatud 75% vase ja 25% nikli sulamist Berliinis, osad Hirschi ja osad Werneri & Co (ehk Werner & Söhne) ettevõttes. Kõik hilisemad mündid (1924, 1925 ja 1926) vamistati Tallinnas Riigi Trükikojas sulamist 70% vaske, 20%tsinki ja 10% niklit.

1926 aasta mündid kujundas Georg Vestenberg, varasemate aastate (1922, 1924 ja 1925) müntide kujundaja kohta kindlad andmed puuduvad, kuid mõnedel andmetel oli selleks B. Krümmer.