Empirism
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Leo Luks
| Vajab toimetamist |
Empirist on inimene kes vastandub ratsionalismile (puhtmõistuslikud tõed) pidades teadmuse aluseks kogemust, eitades sünniga päritud ideid, seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse.
Empiirikuid:
- (Empirismi eelkäija) Francis Bacon (1561-1626) rõhutas induktsiooni olulisust kogemuses ja teaduslikku tunnetust segavate iidolite (filosoofia ideede) rolli. (Eristas empiirikut (nagu sipelgas) ja empiristi (tõeline empiirik) on nagu mesilane.)
- John Locke (1632-1704): meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Locke'i järgi on seega kõik ideed pärit kogemusest.
- Iiri filosoof George Berkeley (1685-1753) arendab Locke'i seisukohti, eitades kogemusvälist maailma: olla tähendab olla tajutuda.
- Kolmas klassikaline empirist oli David Hume (1711-1776). Jäi skeptiliseks nii aine kui hinge olemasolu suhtes.
Probleem: ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment).
- Seda tüli üritas lahendada Immanuel Kant (1724-1804). Eesti keeles Prolegomena (Eesti Raamat, 1982) Kanti lähtekoht teadmusteoreetiline: enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid.
