Feldšpatoidid
Allikas: Vikipeedia

Feldšpatoidid on päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid.
Võrreldes päevakividega on feldšpatoidid harvaesinevad mineraalid. Nad moodustuvad ränivaese magma kristalliseerumisel või moondumisel. Feldšpatoidid ei esine kivimi koostises kunagi koos kvartsiga, erandi võivad moodustada vaid ksenoliidid. Kui magma on ränist üleküllastunud, siis moodustuvad päevakivid ning ülejäänud ränist kvarts. Kui aga magma on ränist alaküllastunud, moodustuvad päevakivid ning feldšpatoidid. Keemilise reaktsioonivõrrandina näeks see välja nii: NaAlSiO4 (nefeliin) + 2SiO2 (kvarts) → NaAlSi3O8 (albiit). Nefeliin ning albiit on vastavalt feldšpatoidide ning päevakivide esindajad.
Tähtsamad feldšpatoidide hulka kuuluvad mineraalid on nefeliin, sodaliit, leutsiit, kankriniit, haüiin, lasuriit, skapoliit jne.
Feldšpatoide sisaldavad kivimid on näiteks foidoliit, fonoliit, basaniit ning paljud teised kivimid, mille nimele lisandub eesliide "foid-" või "foidisisaldav".
Termin "feldšpatoid" on tuletatud päevakivide (feldspar) ingliskeelsest nimest.