Gneiss
Allikas: Vikipeedia
Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Gneisis vahelduvad suunatud tekstuuriga mineraaliterad ja terad, millel eelistatud orientatsioon puudub. Seda küll suurel määral seepärast, et nad ei ole piklikud ega saagi seetõttu orienteeritud tekstuuri omada. Sellistest vahelduvatest kihtidest koosnev tekstuur annabki gneisile iseloomuliku välimuse. Suunatud tekstuur on reeglina alla pooltel gneisi koostises olevatest mineraaliteradest.
Gneiss on regionaalse moonde kivim. Ta sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Gneisist teevad gneisi kõrge moondeaste ning gneisiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapiks. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produktiks on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel suurenemisel muutubki gneisiks. Gneisi tekkeks on ka muid viise, kuid see on kõige tavalisem ja lihtsam käsitlus.
Nimetus "gneiss" on suhteliselt väheinformatiivne, sest ei ütle koostise kohta midagi. Seetõttu lisatakse mõnikord põhinime ette mineraalide nimed, mis on gneisis valdavad, näiteks "küünekivigneiss". Täiendid võivad põhineda ka struktuuril (silmisgneiss), kivimilisel koostisel (granitoidne gneiss) jne.
Mõnikord võib osutuda keeruliseks gneisi ja migmatiidi eristamine, sest nende vahel ei ole teravat piiri. Seetõttu kasutatakse selliseid kiviminimesid nagu näiteks migmatiseerunud gneiss.
