Harjumaa
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; praeguse maakonna kohta vaata artiklit Harju maakond; ajalehe kohta vaata artiklit Harjumaa (ajaleht)
See artikkel vajab toimetamist |
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Mõiste "Harjumaa" all on eri aegadel mõeldud kolme erinevat ala:
1. Kuni 13. sajandi keskpaigani hõlmas Harjumaa (muinasaegne Harjumaa) Hageri, Rapla, Juuru ja Kose ümbruse alasid ehk siis kaasaegse Raplamaa põhjaosa pluss Kose ümbrust kaasaegsel Harjumaa. Maakonna keskusteks olid arvatavasti Varbola ja Loone (Lohu) muinaslinnused. Muinasaegsest Harjumaast põhja pool asus Rävala muinasmaakond keskusega Tallinnas.
2. Umbes 1250.a. ühinesid muinasaegsed Harjumaa ning Rävala ühtseks maakonnaks, Harjumaaks. Nii tekkinud suure ajaloolise Harjumaa piirid jäid enam-vähem paika kuni 1950.a. haldusreformini ehk siis seitsmeks sajandiks. Harjumaa kihelkonnad 19. sajandi lõpul olid Risti kihelkond, Harju-Madise kihelkond, Nissi kihelkond, Keila kihelkond, Hageri kihelkond, Rapla kihelkond, Juuru kihelkond, Kose kihelkond, Harju-Jaani kihelkond, Jüri kihelkond, Jõelähtme kihelkond ja Kuusalu kihelkond.
3. Kaasaegne Harjumaa tekkis 1950.-60ndatel aastatel tollase haldusreforni tulemusena. Võrreldes seitse sajandit kestnud ajaloolise Harjumaa aladega on ta kaotanud Juuru ja Rapla ümbruse (kihelkondade) alad, samuti suure osa Hageri ünbruse (kihelkonna) aladest. Seetõttu on ajalooga seotud ürikutes mõistlik iga kord spetsiaalselt mainida, kas mõeldakse ajaloolist või kaasaegset Harjumaad.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
Eesti Vabariigi maakonnad kahe maailmasõja vahelisel ajal |
Harjumaa - Järvamaa - Läänemaa - Petserimaa - Pärnumaa - Saaremaa - Tartumaa - Valgamaa - Viljandimaa - Virumaa - Võrumaa |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|