Heimar Ilves

Allikas: Vikipeedia

Heimar Ilves (15. september 1914 Domnino, Orjoli kubermang, Venemaa – 5. veebruar 2002 Tallinn) oli eesti helilooja ja muusikapedagoog.

[redigeeri] Elukäik

Ilves on õppinud Tallinna Konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni ning olnud aastail 1944–1945 ja 1950–1965 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Hiljem vallandati usulistel põhjustel ja tegutses vabakutselisena, saades mõningast tuge dirigent Roman Matsovilt.

Ilves oli aastail 1945–1948 Uuralis Molotovi oblastis asumisel ja töötas seal metsatöölisena.

[redigeeri] Looming

Ta on loonud mitu sümfooniat ja intrumentaalkammermuusikat. Ilvese teosed on sageli kristlik-filosoofilise kallakuga.

Üks Ilvese loomingu tähelepanuväärsemaid vilju on "Teine sümfoonia", mille ainulaadsus tuleb ilmsiks harmoonia ja tonaalsuse suhte kaudu. Need mängivad sümfoonias suuremat rolli kui see 20. sajandi muusikale iseloomulik oli. Üks pidevalt korduv rütmifiguur ühendab selles kogu muusikalise ainese; eriti iseloomulik on mitmete tonaalsuste üheaegne kasutus ja ökonoomne orkestratsioon, samas kui iga instrumendi võimalused on ära kasutatud. Tutvunud teosega, ütles Dmitri Sostakovitš, et tegu on unikaalse ja muusikaliselt kõrgväärtusliku panusega kaasaegsesse muusikasse. Teos räägib stalinismi ohvreist ja neile oli teos ka pühendatud. "Teine sümfoonia" valmis aastal 1959, tähistades autori Siberist naasmise 10. aastapäeva. Esiettekanne oli 27. novembril 1964.

1937 — 12 variatsiooni klaverile

1939 — Kontsertvalss sümfooniaorkestrile

1940 — Klaverisonaat

1941 — Klaveritrio

1948 — 1. keelpillikvartett

1949 — Kontsertiino klaverile ja sümfooniaorkestrile

1958 — 2. keelpillikvartett

1959 — 1. sümfoonia, 2. sümfoonia

1967 — 3. sümfoonia, 4. sümfoonia

1971 — 5. sümfoonia

1975 — 6. sümfoonia