Heinrich Lüdinghausen-Wulff

Allikas: Vikipeedia

Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.

Lüdingshausen-Wulff saabus Liivimaale 1510. aasta paiku ning liitus peagi Liivi orduga. 1550. aastal sai tast Maasilinna foogt. 1561. aastal, ordu alistumisel Poolale, keeldus Lüdinghausen-Wulff Maasilinna foogtkonda käest andmast, väites, et see on tema isiklik valdus. Ta püüdis Maasilinna Taanile (hertsog Magnusele) maha müüa ning nimetati 1562. aasta lõpus Taani alade asehalduriks Saare-, Lääne- ja Kuramaal. Reaalset võimu tal ilmselt polnud, sest ametist lahkunud Dietrich Behri asemel saabus Taanist Saaremaale uueks asehalduriks Christian Valkendorf. 1564. aastal läks Maasilinn lõplikult taanlastele. Lüdinghausen-Wulff jäi endiselt Maasilinna alade valitsejaks, ent kuna 1563. aastal oli puhkenud Põhjamaade Seitsmeaastane sõda, siis ei suutnud taanlased vanale foogtile raha ära maksta ning lisaks sellele pidi too ka oma valduste kaitsmist omast taskust finantseerima. 1568. aastaks oli tal raha otsas ning Maasilinn langes veel samal aastal rootslaste kätte. 1570. aastal lahkus Lüdinghausen-Wulff Saaremaalt, olles nimetaud juba endiseks asehalduriks. Oma ülejäänud elu elas ta vaesunud ja kibestunud mehena, olles sugulaste ülalpeetav. Pärast tema surma püüdsid tema sugulased Taanilt raha kätte saada, kuid ilmselt edutult.

Heinrich Lüdinghausenil oli vend Rutger, kes oli viimane Pärnu komtuur.

[redigeeri] Kirjandus

• Andres Adamson. Hertsog Magnus 1540–1583: tema elu ja aeg. Tallinn: Argo, 2005.
• Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569-1571 (koostaja: Leo Tiik) Tallinn, 1992.