Hendrik Sepp
Allikas: Vikipeedia
Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald – 5. september 1943) oli eesti ajaloolane.
Ta õppis sünnikoha algkoolis, siis kodus ja 1903–1908 Pärnu gümnaasiumis. Aastal 1913 lõpetas ta Tartu ülikooli.
Hendrik Sepp töötas lühikest aega Tartu Päevalehes, seejärel aastatel 1914–1917 oli õpetajaks Nikolajevski gümnaasiumis Samara kubermangus Venemaal. 1918–1919 oli ta õpetaja Tallinnas ja ühtlasi ajakirjanduse büroo "Esturi" teenistuses. Alates 1919. aastast pidas ta loenguid Tartu ülikoolis Eesti ja põhjamaade ajaloo professorina.
Ta tegutses Akadeemilises Ajaloo-Seltsis, eriti ajaloo oskussõnastiku komisjonis ja oli "Ajaloolise Ajakirja" toimetuskollegiumi liige. Eesti Teaduste Akadeemia asutamisel 1938 nimetati Hendrik Sepp selle liikmeks.
Ta on kõige rohkem tuntud sõjaajaloolasena ning tema kaalukaimad uurimused käsitlevad Põhjasõda. Ta on avaldanud kirjutisi ja uurimusi eesti sõja- ja majandusajaloo alalt. Tema teaduslikest töist on tähtsaim doktoriväitekiri "Narva piiramine ja lahing aastal 1700". Ta kirjutas ka ajaloolised ülevaated koguteoses "Eesti" I-IV: Tartumaa (1925), Võrumaa (1926), Setumaa (1928) ja Pärnumaa (1930).
Hendrik Sepp on Korp! Sakala vilistlane.
