Ita Ever
Allikas: Vikipeedia
Ita Ever (õieti Ilse Ever; sündinud 1. aprillil 1931 Paides) on eesti näitleja.
1953. aastal lõpetas ta Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS).
Aastast 1953 töötab ta Eesti Draamateatris.
Sisukord |
[redigeeri] Rolle
[redigeeri] Teatrirolle
Ever on enamuse oma rollidest teinud Eesti Draamateatri laval, kuid ta on külalisena mänginud ka Vanalinnastuudios.
- 1953 Varja – G. Simonov Noormees meie linnast
-
- II tüdruk – Kaverin Kaks kaptenit
- mass – A. Jakobson Kaitseingel Nebraskast
- Suzanne – Beaumarchais Figaro pulm
- daam – A. Jakobson Võitlus rindejooneta
- 1954 mass – M. Lermontov Maskeraad
-
- Bella – Minko Nimesid nimetamata
- mass – A. Kitzberg Libahunt
- mass – E. Vilde Mahtra sõda
- 1955 mass – W. Shakespeare Antonius ja Kleopatra
-
- Nadezhda – Arbuzov Majake äärelinnas
- Muradova – Muhtarov Lõbus külaline
- Sasha – Tolstoi Elav laip
-
- Fosforne naine – Majakovski Saun
- mass – Vishnevski Optimistlik tragöödia
- 1958 Krõõt – Tammsaare/Särev Vargamäe
-
- Lenotshka – Rozov Rõõmu otsinguil
- Catherine – A. Miller Vaade sillalt
- 1959 Elli – A.H.Tammsaare Vanad ja noored
-
- Röövlitüdruk – Shvarts Lumekuninganna
- Tshou Fan-I – Tshao Jüi Taifuun
- 1960 mass – A.H.Tammsaare Juudit
-
- Nastja – N. Pogodin Kolmas, pateetiline
- Jaana – A. Kivi Nõmmekinsepad
- 1961 Anette – P. Kilgas Ööbik laulis koidikul
-
- Helmi – A. Liives Siinpool horisonti
- 1962 Roheline tüdruk – Ibsen Peer Gynt
-
- Diana – Alt Pime mees
- Kattrin – Brecht Ema Courage
- 1963 II pruutneitsi – Majakovski Lutikas
-
- Maret – Seppel Alt Võõras
- 1964 Karin – Tammsaare/Särev Pankrot
-
- Klava – Rozov Pulmapäeval
- Kuues reisija – A. Liives Trepp
- 1965 Inga – E. Rannet Karikas ja madu
-
- Vadja Otian – Korostõljov Brigantiin
- Ester Laid – E. Rannet Veripunane roos
- Markiis Mondecar – Fr. Schiller Don Carlos
- 1966 Curly – Steinbeck Hiirtest ja inimestest
-
- Martirio – Lorca Bernarda Alba maja
- Krõõt – A.H.Tammsaare Vargamäe
- Marta – Alt Marta
- 1967 Aki – A. Liives Kallimast kallim
-
- Tatjana – Lavrenjov Murrang
- 1968 Ema – E. Rannet Kriminaaltango
-
- Nadezhda – M. Gorki Viimased
- Margareta – Goethe Faust I
- 1969 Margareta – Goethe Faust II
-
- luulekompositsioon Tagore Valgus, mu valgus
- Koidula – Undla-Põldmäe Viru Laulik ja Koidula
- 1970 Erika – Tammsaare Ma armastasin sakslast
-
- Niina – V. Rozov Öö vastu pühapäeva
- Vana naine – A. Kallas Mare ja ta poeg
- 1971 Anna Petrovna – A. T?ehhov Ivanov
-
- Izolda – K. Saja Pühajärv
- 1972 Maret – Tammsaare/Panso Inimene ja inimene
-
- Marie – Bahr Mees, naine ja konsert
- 1973 Miili – M. Traat Tants aurukatla ümber
-
- Elvira – Frische Santa Cruz
- Masha – A. Tshehhov Kolm õde
- 1974 Horoshihh – A. Vampilov Möödunud suvel T?ulimskis
-
- Mrs. Hitchcock – J. Arden Seersant Musgrave'i tants
- Genevieve, Pellease ema – Maeterlinck Pelleas ja Melisande
-
- Kristi – E. Vetemaa Roosiaed
- Melania – M. Gorki Päikese lapsed
- 1977 Näitejuht – J. Kaplinski Neljakuningapäev
-
- Trenjov Ljubov Jarovaja
- 1978 Rajevskaja, Vjaznikova – Gelman Tgasiside
-
- Gertrud – W. Shakespeare Hamlet
-
- Inimese sugulane – Andrejev Inimese elu
- Anna Petrovna – Tolstoi Elav laip
- 1981 Memm – Kertesz Lesed
- 1982 Polkovniku lesk – J. Smuul Polkovniku lesk
- 1983 Sinjoora Frola – L. Pirandello Nii see just ongi
-
- Ema (Anna) – J. Kruusvall Pilvede värvid
- 1984 Proua Malmberg – Tammsaare/Mikiver Armastus ja surm
-
- Maali, Anna ema – J. Kross Keisri hull
- 1985 Naine – A. Dudarav Reamehed
-
- Ustinja Karpovna – A. Mi?arin Seoses üleminekuga teisele tööle
- 1986 Krõõt – Tammsaare/Kurg Tõde ja Õigus (Liigvesi)
- 1987 Õnnela Õnneleid – J. Kruusvall Vaikuse vallamaja
- 1988 Maali – R. Saluri Minek
-
- Irma – J. Genet Palkon
- 1989 Helen – A. Fugard Teekond Mekasse
-
- Labellie – R. Lamoureux Saatan inimese nahas
- 1990 Frank J.Harder – J.J.Bricaire-M.Lasaygues Silme ees läheb mustaks
-
- Evy Meara – N. Simon Piparkoogileedi
- Proua Jourdain – Moliere Kodanlasest aadlimees
- 1991 Viktoria – L. Falli Lõbus talupoeg
-
- Vana Teepakk – D. Wood Piparkoogimehike
- 1992 Zinaida Savvishna – A. Tshehhov Ivanov
-
- Mrs. Clackett – M. Frayn Lavalised segadused
- 1993 Margot – R. Thomas Mõrtsukas Freddy
-
- Juliane Tesman – H. Ibsen Hedda Gabler
- Carlotta Tyrone – L. Noren Ja anna meile varjud
- 1994 Mary Cavan – E. O Neill Pikk päevatee kaob öösse
-
- Vanaema – A. Kivirähk Jalutuskäik vikerkaarel
- 1995 Martine, modelliagentuuri direktor – J.-J. Bricaire Tulumaks
-
- kõrvalosades – M. Lermontov Maskeraad
- June Buckridge (Õde George) – F. Marcus Õde George'i tapmine
- Proua Mälberg – Tammsaare-Pedajas Mauruse kool
- 1996 Veika-Eit, pesunaine – Luts-Kall Tagahoovis
-
- Voinitskaja – A. Tshehhov Onu Vanja
- Proua Pollinger – H. Bahr Mees, naine ja kontsert
- 1997 Åse – H. Ibsen Peer Gynt
-
- Ida – I. Menchell Kalmistuklubi
- Vana naine – E. Albee Kolm pikka naist
- 1998 Rosemary Mortimore – R. Cooney Pereringmäng
-
- Kurja Läänenõia kass – A. Bradley Võlur Oz
- 1999 Ida Sundström – M. Kõiv Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähekleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta
- 2000 Abby Brewster – J. Kesselring Pihlakavein
- 2000 proua Gurmõshskaja – Aleksandr Ostrovski Mets Vanalinnastuudio
- 2001 Lear, Briti kuningas – W. Shakespeare Kuningas Lear
-
- Maret – Tammsaare Tagasi Vargamäel
- Drudge – T. Stoppard Tõeline inspektor Koer
- Ema – T. Stoppard Pärast Magritte i
- 2002 Millie, Diana Nichols – Neil Simon Hotell California Vanalinnastuudio
- 2004 Kunksmoor Emmeliine – Aino Pervik/Urmas Lennuk Kunksmoor ja kapten Trumm
-
- preili Shepherd – Alan Bennett Õuedaam
2006 majoriproua Samzelius – S. Lagerlöf Gösta Berlingi saaga
[redigeeri] Rollid raadioteatris
Ita Ever on esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes jms.
[redigeeri] Telerollid
Telelavastustes
- 1975 Surm käib ümber Diana
- 1978 Kosmogoonia
- 1981 Evergreen show
- 1983 Tema Majesteet Komödiant
- 1987 Viimane suvi
- 1999 Sa oled koor minu kohvis
Seriaalides
- 1993—1995 Salmonid
- 1995—1997 V.E.R.I
- 2001 Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188
- 2003 Õpetajate tuba alates
- 2006 - 2007 Kelgukoerad
[redigeeri] Filmirolle
- 1978 "Naine kütab sauna"
- 1981 "Karge meri"
- 1981 "Nukitsamees"
- 1983 "Musträstaste saladus"
- 1999 "Armuke"
- 2005 "The Undertaker" ("Surnumatja")
- 2006 "Vana daami visiit"
[redigeeri] Tunnustused
- 1966 ENSV teeneline kunstnik
- 1973 ENSV rahvakunstnik
- 1973 hooaja näitlejapreemia ("Mees, naine ja kontsert")
- 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja
- 1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden
- 1983 Rapla rajooni majandite preemia ("Lesed")
- 1983 Jõgeva rajooni preemia ("Polkovniku lesk")
- 1984 parim naisnäitleja ("Pilvede värvid")
- 1984 teatriühingu aastapreemia ("Pilvede värvid", "Nii see just ongi")
- 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja
- Aastast 1984 Liina Reimani mälestusõrmuse hoidja
- 1985 ENSV riiklik preemia ("Pilvede värvid", "Polkovniku lesk", "Armastus ja surm", filmid "Naine kütab sauna", "Nukitsamees", "Musträstaste saladus")
- 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia
- 2001 Eesti Vabariigi Riiklik Valge Tähe III klassi teenetemärk
[redigeeri] Isiklikku
Ta on abielus olnud näitleja Eino Baskiniga ja on lavastaja Roman Baskini ema. Hiljem olid elukaaslasteks Ilmar Tammur ja Gunnar Kilgas.
[redigeeri] Muud
Temast on tehtud film "Olete te õnnelik, Ita Ever?" 1986
[redigeeri] Raamatud
- 1986 Ita Ever koostaja Helle Tamm
- Raamat Eesti NSV rahvakunstnikust Ita Everist vastab ülesehituselt klassikalisele viievaatuselisele draamale. Selles raamistuses vaadeldakse näitleja loometeed kolmekümne kolme aasta (1953-1986) vältel teatris, filmis, raadios, televisioonis. Raamat on illustreeritud rohkete must-valgete fotodega.
- 2006 Ita Ever Elu suuruses Margit Kilumets Ajakirjade Kirjastus ISBN 9949427266
- Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.
