Jäätmed
Allikas: Vikipeedia
Jäätmed on inimtegevuses tekkinud esemed, ained, materjalid või nende jäägid, mis kuuluvad kasutusest kõrvaldamisse, näiteks esemed, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, lõppenud kasutusajaga ja praaktooted, kõlbmatuks muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms.
Eesti jäätmeseaduse kohaselt on jäätmed mis tahes /.../ jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
Jäätmete teke ja käitlemine on kujunenud üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks. Enamik keskkonnastrateegiaid hõlmab nii tekkivate jäätmete koguse vähendamist kui tekkinud jäätmete võimalikult keskkonnaohutut ja majanduslikult otstarbekat käitlemist. Enamasti püütakse tekkivad jäätmed sorteerida, eraldada taaskasutatav sekundaarne tooraine, biolagunevaid jäätmeid kasutada kompostmulla või biokütuse tootmiseks, põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmiseks ning järele jäävad jäätmed ladestada keskkonnale ohututes prügilates. Eraldi käideldaks ohtlikke jäätmeid.
- Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
- Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
- Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi, st nad ei lahustu, põle ega komposteeru.
- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu näiteks toidujäätmed.
- Olmejäätmed on kodumajapidamistes tekkivad jäätmed ning mujal tekkinud koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed, mis võivad kuuluda nii tava- kui ohtlike jäätmete hulka.
