Jädivere mõis
Allikas: Vikipeedia
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Jädivere mõis (sakasapäraselt Jeddefer) asus Vigala kihelkonnas. Enge jõe kaldale rajas Velise mõisa omanik Hans Uexküll 16. sajandi esimesel poolel Jädivere karjamõisa. Olles olnud vaheaegadega iseseisev ja karjamõisa staatuses, eraldus Jädivere Velise mõisast lõplikult aastal 1709. Mõis kuulus siis Pahlenitele.
Umbes samal ajal rajas mõis ka Enge jõele vesiveski, mis hävis tules 1929. aastal. 1732. aastal rajas mõis Tallinn–Pärnu maantee äärde Sillaotsa kõrtsi, mis töötas aastani 1900. Kõrtsihoone ei ole säilinud.
Jädivere mõis kuulus maade poolest suurte keskmike hulka. Tippajal oli maid umbes 2300 hektarit (1840. aasta). Mõisa maad ulatusid nüüdse Aravere küla alla kuuluvast Uhja külast Kesu külani. Uhjas asus ka ainus karjamõis (Suur-Uhja – saksapäraselt Meyekorwer; asutati 1789. aastal).
Esimeseks häärberiks oli puumaja, mille hävitasid venelased Põhjasõja käigus. Ka uus häärber oli puuehitis, mis põletati maha 1905. aasta mässu käigus. Peale seda jäi häärber üles ehitamata. Maad anti rendile ja müüdi ajapikku taludeks. Säilinud on ümberehitatuna mitmed kõrvalhooned.
[redigeeri] Mõisapark
Mõisa juurde kuulus ka 4,4 hektari suurune esinduslik metsapark, mis asub endise mõisasüdame naabruses Enge jõe parempoolsel kaldal. Pargis annavad looduslikku järelkasvu näiteks nulud. Valged männid on saavutanud hiigelmõõtmed (kõrgus küündib 40 meetrini ja ümbermõõt jalamil 4 meetrini).
Tänapäeval on park ilma suurema hoolduseta ja suhteliselt metsistunud. Jädivere mõisapark on looduskaitse all.
