Johannes Käbin
Allikas: Vikipeedia
Johannes Käbin (tegelikult Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi – 26. oktoober 1999) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei juht 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt.
Aastal 1950 otsustati Moskvas, et Käbin peab läbi viima märtsipleenumi, millega Nikolai Karotamm ja juunikommunistid oma kohad kaotasid. Tol hetkel tundus Käbin olevat jäik stalinistlik poliitik, kuid järgnevatel aastatel ilmutas ta üpris suurt paindlikkust ning oskas NSVL-i muutuvate poliitiliste oludega kuni Brežnevi ajani alati kohaneda.
1960. aastatel käis Eesti NSV-s võimuvõitlus Käbini ja Artur Vaderi vahel, mille esimene võitis, sundides Vaderit vastu võtma Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohta, millega ei kaasnenud nimetamisväärset võimu. 1970. aastatel aga läks Käbin vastuollu stagnatsiooniaegse venestuspoliitikaga ning ta vahetati Moskva-meelsema Karl Vaino vastu välja. Käbin paigutati nüüd omakorda Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale. Pärast tema pensionileminekut nimetati samale kohale Käbini soosik Arnold Rüütel.
| Eelnev: Nikolai Karotamm |
EKP I sekretär 1950–1978 |
Järgnev: Karl Vaino |
| Eelnev: Artur Vader |
ENSV ÜN Presiidiumi esimees 1978–1983 |
Järgnev: Arnold Rüütel |
