Josef Radetzky
Allikas: Vikipeedia
Krahv Johann Josef Wenzel Radetzky von Radetz (tšehhi Jan Josef Václav hrabě Radecký z Radče; 2. november 1766 Třebnice (Trebnitz), Böömimaa – 5. jaanuar 1858 Milano) oli Austria sõjaväelane.
Radetzky sündis Böömimaa aadliku perekonnas ning astus Austria armeesse 1785. aastal. Ta võitles Türgi-Austria sõjas ning hiljem revolutsioonisõdades Prantsusmaa vägede vastu. Radetzky paistis silma isikliku vapruse ning osavusega ja sai 1799. aastal koloneli auastme. Samal aastal tabasid teda viis kuuli, kui ta viis väejuhatusele Marengo lahinguplaani muudatusi. 1801 sai ta ka Maria Theresia Ordu kavaleriks.
Hilisematel aastatel keskendus Radetzky rohkem sõjakunsti teoreetilistele külgedele ning oli 1809–1812 Austria sõjaväestaabi ülem. Ta osales ka Viini kongressil ning hiljem jätkas tegevteenistust. 1836 sai ta 70-aastasena feldmarssaliks, ent ei läinud erru, vaid püüdis jätkata Austria armee moderniseerimist. Oma sirgjoonelise ja sõjaka iseloomu pärast oli tal aga mitmeid vastaseid, mistõttu sõjaväe uuendamine venis. 1848. aasta revolutsiooni ajal oli tal seetõttu suuri raskusi Itaalia riikide vägede tõrjumisega Austria aladelt, kuid tänu neljale kindluslinnale Milano ja Veneetsia vahel ning lisajõudude saabumisele õnnestus tal 1849 võita Novara lahing, tänu millele Austria kindlustas endale Itaalia provintsid veel kümneks aastaks. Radetzkyst sai aga Austria legendaarseim väejuht ning Johann Strauss vanem komponeeris tema auks kuulsa "Radetzky marsi".
Pärast revolutsiooni jäi Radetzky Lombardia-Veneetsia sõjaliseks ja tsiviilvalitsejaks ning ainuüksi tema reputatsioon hoidis Austria vaenlasi üritamast tegemaks uut katset austerlaste väljatõrjumiseks Itaaliast. Kuid 1850. aastate lõpus muutus eakas feldmarssal juba seniilseks ning ta tervis halvenes kiiresti. Nii asendati ta 1857. aasta algul Lombardia-Veneetsia kuberneri kohal keiser Franz Josephi venna Maximilianiga. Lõplikult Radetzky siiski erru ei läinud ning ta suri aasta hiljem Milanos.
