Jumalateenistus
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
- Kristluses on jumalateenistus kindla korra järgi läbi viidud riitus, mis sisaldab pühakirja lugemist, palveid jmt.
Jumalateenistuse raamistik, protestantismis:
Ordinaarium
Kyrie
Gloria
Credo
Sanctus + Benedictus
Agnus dei
Pater Noster
Introitus. Pihitalitus.
Jumalateenistusel on muutumatud ja muutuvad osad. Jumalateenistuse raamistiku moodustab ordinaarium oma osadega: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus+Benedictus, Agnus Dei, seadmissõnad, Pater Noster, tervitused. Kõigile neile ladinakeelsetele Jumalateenistuse osadele anti ka eestikeelne tähendus. Proprium ehk Jumalateenistuse muutuvate osade hulka kuuluvad: Piiblitekstid, jutlus, koraalid, algussalmid, armulauapalve.
Jumalateenistuse osad. Jumalateenistuse kord on kirjas Agendas, mis on õpetajale käsiraamatuks Jumalateenistuse läbiviimiseks. Hetkel EELK-s kasutatav Agenda, mis on trükitud 1979.aastal Stockholmis.
~Alguslaul, algussalmid – sarnased. Koguduse laul – mõtted suunatud Jumalateenistusele, algussalmid valitakse Psalmidest, mis lõppevad väikese kiitusega – Gloria Patri. Introitus – algussalmid, mis Agendas on märgitud koori osaks, loeb tegelikult õpetaja näoga altari poole. See palve osa on kombineeritud Piiblist.
~Protsessioon – vaimulike, leerilaste rongkäik, (ka matuse rongkäik).
Palvepäeval loetakse 10 käsku. ~Patutunnistus ~Absolutsioon.
Armulaud on seotud üldpihil käimisega.
katoliku kiriku jumalateenistus, vt: Missa.
