Käitumine
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid reageeringuid stiimulile. Stiimul võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast. Looma käitumine aitab tal leida toitu, vältida vaenlasi, ning seksuaalselt paljunevatel liikidel aitab leida ka kaaslase, kellega paljuneda.
Loomade käitumist uurivat teadust kutsutakse etoloogiaks. Psühholoogia koolkonda, mis tegeleb inimeste ja loomade käitumise uurimisega, nimetatakse biheiviorismiks
Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne. Kaasasündinud käitumine on arenenud evolutsiooni jooksul ning see päritakse vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada.
Loomad reageerivad ka teatud märkidele (nt. hõbekajaka tibud toksivad tugevamalt vastu punast täppi ema nokal, kuid nõrgemalt vastu mõnda muud värvi täppi) (nt. naissoost ogalikud, kellel on paisunud kõht, on tõenäolisemad paarituma).
[redigeeri] Mõisteid
Refleks - lihtne käitumine, milles stiimul põhjustab vastuse.
Kinesis (ingl. k.) - reageerimine muutusele stiimuli tugevuses oma aktiivsuse tõstmise või langetamisega (nt. keldrikakandid lähevad valguse eest peitu)
Taksis - liikumine, mis on orinteeritud stiimuli suunas (nt. "Euglena" ujub valguse poole)
Õppimine on tähtis osa käitumise arengust.
