Static Wikipedia February 2008 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu

Web Analytics
Cookie Policy Terms and Conditions Kabe - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Kabe

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on lauamängust. Muude tähenduste kohta vaata Kabe (täpsustus)


Vajab toimetamist


Kabe ehk kabemäng on mõttesport, kus võistlevad kaks partnerit (osapoolt). Selgitus: Partneriks (vastasmängijaks, pooleks) võib kabepartiis olla nii üks isik kui ka mitmest isikust koosnev kollektiiv. Viimasel juhul nimetatakse partiid konsultatsioonipartiiks.

Eestis levinuimateks kabeliikideks on rahvusvaheline kabe ja vene kabe.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Kabemäng on alguse saanud vanast Egiptusest ning juba mitmeid tuhandeid aastaid enne meie ajaarvamist. Herodotos mainib oma teostes, et kabest oli olnud väga huvitatud ka üks vaaraodest, kes elas 5000. aasta paiku eKr. Egiptusest levis kabe Kreekasse sealt Rooma ning tänu Rooma riigi mõjule juba pea kõikidesse tema valduses olevatele aladele Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Hiljem mainitakse kabemängu Giovanni Boccaccio "Dekameronis". Kuid tolleaegse mängu reeglid on meile tänini tundmatud.

Esimene kaberaamat ilmus 1547 Valencias, selle autoriks oli Antonio de Torquemada.

Maailmameistreid kabes hakati selgitama 19. sajandi lõpus. Rahvusvaheline Kabeföderatsioon (FIJD) moodustati 1947. aastal Pariisis nelja riigi Prantsusmaa, Hollandi, Belgia ja Šveitsi kabeliitude (-föderatsioonide) poolt. Hiljem nimetati föderatsioon ümber Ülemaailmseks Kabeföderatsiooniks (FMJD).

Eesti Kabeliit asutati 22. aprillil 1990 Eesti NSV Kabeföderatsiooni järglasena. FMJD liikmeks võeti Eesti vastu 19.oktoobril 1991. Euroopa Kabekonföderatsioon (EDC) loodi 1998. aastal Tallinnas.

[redigeeri] Põhireeglid

Kabet mängitakse ruudulisel laual, käike teevad mõlemad osapooled vaheldumisi. Mängu eesmärgiks on lüüa ära kõik vastase kabendid või muuta nad liikumisvõimetuks. Kabenuppe nimetatakse kivideks, kaht üksteise peale asetatud kabendit nimetatakse kabeks.

[redigeeri] Rahvusvaheline kabe

Vaata rahvusvaheline kabe

[redigeeri] 64-ruuduline kabe

[redigeeri] Vene kabe

Mängitakse 64-ruudulisel laual. Mängureeglites on rahvusvahelise kabega võrreldes kaks erinevust:

  • pole kohustuslik lüüa enamus
  • kivi, jõudes löögi käigus kabestumisreale, saab koheselt kabe õigused ning võib lööki jätkata.

[redigeeri] Brasiilia kabe

Ka väike Poola kabe, klassikaline kabe. Mängitakse 64-ruudulisel laual rahvusvahelise kabe reeglite järgi.

[redigeeri] Maailmameistrid 64-ruudulises kabes

Maailmameistrivõistlusi peetakse nii vene kui brasiilia kabes, aga numeratsioon jookseb nende alade peale ühiselt. Seetõttu on iga nime järel ka ala, milles võistlused peeti.

Eesti mängijatest on edukaim olnud Arno Uutma, kes 1997. aastal oli kolmas ja 1999. aastal neljas.

  1. 1985 Aleksandr Kandaurov (NSVL) brasiilia kabe
  2. 1987 Aleksandr Švartsman (NSVL) brasiilia kabe
  3. 1989 Aleksandr Švartsman (NSVL) brasiilia kabe
  4. 1993 Aleksandr Švartsman (Venemaa) brasiilia kabe
  5. 1993 Mourodoullo Amrillaev (Tadžikistan) vene kabe
  6. 1994 Arkadi Plakhin (Valgevene) vene kabe
  7. 1996 Aleksandr Švartsman (Venemaa) brasiilia kabe
  8. 1996 Gavril Kolesov (Venemaa) vene kabe
  9. 1997 Gavril Kolesov (Venemaa) vene kabe
  10. 1997 Aleksandr Švartsman (Venemaa) brasiilia kabe
  11. 1997 Andrei Valjuk (Valgevene) brasiilia kabe
  12. 1998 Valeri Grebenkin (Ukraina) vene kabe
  13. 1999 Ion Dosca (Moldova) brasiilia kabe
  14. 2000 Gavril Kolesov (Venemaa) vene kabe
  15. 2002 Gavril Kolesov (Venemaa) brasiilia kabe
  16. 2003 Juri Koroljov (Venemaa) vene kabe
  17. 2004 Gavril Kolesov (Venemaa) vene kabe
  18. 2004 Juri Anikeev (Ukraina) brasiilia kabe
  19. 2005 Andrei Valjuk (Valgevene) vene kabe
  20. 2006 Gavril Kolesov (Venemaa) vene kabe
  21. 2006 Nikolai Strutškov (Venemaa) vene kabe

Aastail 1992–2002 pidas oma tiitlivõistlusi ka MARŠ (Vene kabe rahvusvaheline assotsiatsioon, Международная ассоциация русских шашек – МАРШ)), kes nimetas ka oma võistlust maailmameistrivõistlusteks ning turniiride võitjaid maailmameistriteks. Neid turniire aga ei tunnistanud FMJD. See vastaseis kahe organisatsiooni vahel viis ka selleni, et Venemaa Kabeföderatsioon arvati FMJD-st välja. Konflikt lõppes 2002. aastal, millal jõuti kokkuleppele, et edaspidi peetakse ainult ühed tiitlivõistlused ja moodustati uus Venemaa Kabeföderatsioon.

  1. 1992 Juri Koroljov, Venemaa
  2. 1993 Vladimir Langin, Venemaa
  3. 1994 Vladimir Langin, Venemaa
  4. 1995 Vladimir Langin, Venemaa ja Mourodollo Amrillaev, Tadžikistan
  5. 1997 Vladimir Skrabov, Venemaa ja Uzeir Abdullajev, Aserbaidžaan
  6. 1998 Mihhail Gorjunov, Venemaa ja Mark Makrovitš, Saksamaa
  7. 2001 Aleksandr Švartsman, Venemaa ja Oleg Daškov, Venemaa
  8. 2002 Mihhail Gorjunov, Venemaa

[redigeeri] Muud mänguliigid

Lisaks ülalmainitud kabeliikidele harrastatake maailmas veel paljusid rahvuslikke kabeliike. Maailmameistrivõistlusi peetakse lisaks eelmainituile ka veel inglise-ameerika kabes.

Muud levinuimad kabeliigid:

  • 64-ruudulisel laual
    • Inglise-Ameerika kabe - põhierinevused meil mängitavate mängudega on järgmised: kivi ei saa lüüa tagasi ning kabe saab liikuda küll igas suunas aga ainult ühe välja võrra ja kabe lööb nii nagu kivi vene kabes; mängu alustab mustade kabendite omanik.
    • Itaalia kabe - erineb inglise kabest selle poolest, et kivi ei saa lüüa kabet.
    • Tšehhi kabe - mängul on vene kabega võrreldes kolm erinevust: a) kivi ei saa lüüa tagasi; b) kui on valida kas lüüa kivi või kabega, tuleb lüüa kabega; c) kui löögi käigus jõuab kivi viimasele reale, siis ta saab muutub küll kabeks, aga lööki jätkata saab alles järgmisel käigul.
    • Hispaania kabe
    • Türgi kabe
    • Armeenia kabe
  • 100-ruudulisel laual
    • Friisi kabe
  • 144-ruudulisel laual
    • Kanada kabe - mängureeglid samad, mis rahvusvahelises kabes, algseisus on kummalgi vastasel 30 kivi, põhiliselt mängitakse Kanadas ja Sri Lankal.
  • 80-ruudulisel laual
    • Harkovi kabe - mängureeglid samad, mis vene kabes. Mängu autoriks on Nikolai Spantsireti. Laua eripärase kuju tõttu võidavd selles mängus kolm kabet alati ühe kabe vastu.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Static Wikipedia 2008 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2007 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2006 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu