Karl Jaanus
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Karl Jaanus (10. november 1899 – 6. oktoober 2000) oli Vabadussõja veteran, viimasena elus olnud Vabadusristi kavaler.
Karl Jaanus sündis Vana-Põltsamaa vallas, Räsna külas, Suuroja talus. 19-aastasena astus ta vabatahtlikult Kaitseliitu ning kaitseväkke. 1919. aasta jaanuaris läks 3. jalaväepolgu koosseisus reamehena rindele punaarmee vastu. Ta osales lahingutes Viljandimaal, Valga all, Võrumaal ja Petseri kandis. Vabadusristi sai ta Landeswehri sõjas, Võnnu lahingus luurelkäigul üles näidatud vapruse eest Ikšķile (Üksküla) juures 29. juunil 1919.
Peale Vabadussõda pidas Karl Jaanus talu. 1941. aastal oli ta metsavend, Saksa okupatsiooni ajal abivallavanem ja Omakaitse liige. 1945. aastal viidi ta Siberisse. 1956. aastal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti talle amnestia. Seejärel, kuni 84. eluaastani oli Karl Jaanus kolhoosis karjak.
28. novembril 1978 ülendas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint Karl Jaanuse lipnikuks.
Sajandal juubelil anti talle üle uus Vabadusrist, mille ta sai enne küüditamist peidetud ning hiljem kadunuks jäänud Vabadusristi asemele. 23. juunil 2000 avati tema sünnitalus Karl Jaanuse auks juubelikivi.
[redigeeri] Autasud
 |
Vabadusrist II/3 |
- Vabadusrist II/3
- Kaitseväe Teeneterist
- Kaitseliidu Valgeristi II järk
[redigeeri] Viited
- Oolo, A. "Eakas luuraja sai taas talle antud autasu Vabadusristi". Eesti Päevaleht. 11.11.1999
- Kübar, U. "Vana mees tunneb siirast rõõmu kätte võideldud vabadusest". Eesti Päevaleht. 23.02.1999
- Käosaar, V. "Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele". Vooremaa 22.06.2000
- Elvet, M. "Karl Jaanus: tsaar ei meeldinud. Läksin Eesti vabaduse eest sõtta". Postimees. 23.02.1998
