Kolmas sektor
Allikas: Vikipeedia
Kolmas sektor (ka valitsusväline sektor, kodanikuühiskond) on väljend, mida kasutatakse mitteriiklike organisatsioonide ja mittetulundusühingute kohta.
Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.
Eestis toimub kodanikuühiskonna arendamine vastavalt Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonile.
Kodanikuühiskond on laiem mõiste kui kolmas sektor; termin põhineb järgneval loogikal: Ühiskonda saab jaotada kolmeks koostoimivaks sektoriks.
- Avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil.
- Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (osa erasektorist).
- Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks segunenud osaks(osa erasektorist):
- professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne,
- puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad.
Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide õiguslikeks vormideks on
- mittetulundusühing (MTÜ);
- sihtasutus (SA);
- seltsing.
Kõneledes kodanikuühiskonnast, tuleb vahet teha avalikes huvides tegutsevate kodanikuühenduste ja teiste vahel. Juriidiliselt saab kodanikuühendusi luua ka avalik- ja ärisektor, mis ei ole otseselt kodanikuühendused, ehkki tegutsemisvormina mahuvad kolmanda sektori alla.
