Komintern

Allikas: Vikipeedia

Komintern (vene keelest: Коммунистический Интернационал, 'Kommunistlik Internatsionaal', ka Kolmas Internatsionaal) oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon.

Komintern loodi 1919. aasta märtsis Lenini, Trotski ja Ülevenemaalise Kommunistliku (bolševike) Partei juhtimisel. Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest".

Kominterni loomine tähendas lõhet marksistlike liikumiste vahel ning oli mõeldud Teise Internatsionaali asendamiseks.

Komintern pidas seitse ülemaailmset kongressi. Esimene neist toimus märtsis 1919. aastal ning viimane 1935. aastal. Komintern saadeti laiali 1943. aastal.

Vasakpoolsed kommunistid tunnistavad ainult kaht esimest kongressi. Trotskism tunnistab esimese nelja kongressi otsuseid. Stalinistlikud ja maoistlikud liikumised tunnistavad kõigi seitsme kongressi otsuseid.

Sisukord

1 Olemus
2 Kakskümmend üks tingimust
3 Laialisaatmine ja järgnevad struktuurid
4 Vaata ka

[redigeeri] Olemus

Oma olemuselt oli Komintern NSV Liidu välispoliitika teenistuses olev luure-, õõnestus- ja terroriorganisatsioon. Kominterni juhtimine toimus Moskvas asuvast peakorterist ning kõik sellega liitunud parteid pidid juhinduma selle otsustest ja instruktsioonidest. Komiterni poolt planeeriti ja juhiti paljusid riigipöördekatseid ja mässe, korraldati atentaate, koguti luureandmeid ja tehti propagandat.

Alates Kominterni I Kongressist tegutsesid sellega liitunud parteid ja muud organisatsioonid Saksamaal, Venemaal, Austrias, Ungaris, Soomes, Poolas, Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Tšehhoslovakkias, Bulgaarias, Rumeenias, Serbias, Rootsis, Norras, Taanis, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Suurbritannias, Iirimaal, USA-s, Austraalias ja Jaapanis.

Kominterni varjamatuks eesmärgiks oli haarata võim kõikjal maailmas.

[redigeeri] Kakskümmend üks tingimust

Kominterniga ühinenud parteid pidid kõrvalekaldumatult juhinduma 21 tingimusest. Nende hulgas:

Aktiivselt võitlema kommunistlike ideede eest nii linnades kui maal.
Eemaldama töölisliikumisest reformistlikud ja tsentristlikud vaated.
Kombineerima legaalseid ja illegaalseid vahendeid võitluseks nendes maades, kus kehtivad antisotsialistlikud seadused.
Jälgima kõigi parlamendiliikmete tegevust.
Mõistma hukka patsifismi ja vajaduse korral tegutsema vägivaldselt.
Toetama kõiki nõukogude vabariike.
Revideerima oma programmi vastavalt Kominterni poliitikale.
Juhinduma kõigist Kominterni otsustest.
Heitma välja oma liikmeskonnast kõik, kes ei nõustu 21 tingimusega. Juhul kui enamus partei liikmetest hääletab nende vastu, organiseerima uus partei.
Võtma partei nimeks "Kommunistlik Partei".

[redigeeri] Laialisaatmine ja järgnevad struktuurid

Komintern saadeti laiali 1943. a 15. mail. See oli üks eeltingimusi NSV Liidule vajalike liitlaskõneluste alustamiseks USA ja Suurbritanniaga II Maailmasõja ajal.

Pärast sõja lõppu loodi 1947. aastal Kominform (Kommunistlik Informatsioonibüroo), kuhu kuuluvad kommunistlikud parteid tegutsesid Bulgaarias, Tšehhoslovakkias, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Poolas, Rumeenias, Nõukogude Liidus ja Jugoslaavias. Kominform saadeti laiali 1956. aastal.