Läti Henrik
Allikas: Vikipeedia
Läti Henrik ehk Henrik (läti Indriķis, ladina Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa Heinrich von Lettland; enne 1188. – peale 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamisen (põhjala risisõdade ehk eestlaste muistse vabadusvõitluse) sündmusi (1180-1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. Henriku autorsus on seejuures küll üldtunnustatud, kuid ükski kroonikakäsikiri teda otsesõnu autoriks ei nimeta.
Henrik oli tõenäoliselt pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest, kuid (ilmselt alusetult) on oletatud ka tema Liivimaa (läti) päritolu. Sai hariduse Saksamaal, asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. Henrik saabus Liivimaale umbes 1205, pühitseti vaimulikuks 1208. Teenis latgalitega asustatud Ümera (Imera, Ymera, kaasaja läti k. Jumara) kandis, ja oli preester Papendorfi's ( läti k.Rubene), kus elas suurema osa oma elust. On ka arvatud, et hiljem oli ta Lääne-Mihkli (Pärnu-Mihkli) kirikukihelkonnas preester.
Saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keele oskajana viibis 1225-1227 tõlgina paavst Honorius III legaadi Modena Wilhelmi kaaskonnas; on oletatud, et kroonika oli algselt mõeldud aruandena talle. Henriku kroonika on tähtsaim allikas ristisõdade kohta Liivimaal, tema teksti on kasutanud ka hilisemad kroonikud (näiteks "Vanemas riimkroonikas").
Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinas-eestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude eesti muistse vabadusvõitluse sündmuste kajastamisel on Henriku kroonika ainus allikas, on seda väga raske tõestada või ümber lükata.
Allikad: Hvostov, Andrei. Henrik: näidend kaheteistkümnes pildis - Tallinn, Loomingu Raamatukogu, 2006, 71 lk
