Languedoc-Roussillon
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist |
Languedoc-Roussilloni piirkond
prantsuse Région Languedoc-Roussillon
katalaani Regió Llenguadoc-Rosselló
oksitaani Region Lengadoc-Rosselhon
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Languedoc-Roussilloni lipp
Languedoc-Roussilloni vapp
Pindala: 27 376 km²
Elanikke: 2 295 600 (1999)
Keskus: Montpellier
|
Languedoc-Roussillon on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi lõunaosas.
Languedoc on kultuuriline, tänapäeval ka administratiivne piirkond (nimega Languedoc-Roussillon) Lõuna-Pranstsumaal, mis kuulub Oksitaania kultuuriruumi. Nime on piirkond saanud keele järgi, milles “jah” ei ole mitte Põhja-Prantsuse “oui” (varasemalt ka “oil”) vaid “oc”. Oktsitaani keeles (prantsusepäraselt “langue d’oc”) on mitmeid erinevaid murdeid: auvergnat’, gaskooni, languedoc’i, limousin, provansaali ja shuadit’ murded. Väga suur osa Vana-Prantsusekeelseist rüütliromaanidest ja lugulauludest on kirjutatud erinevates oktsitaani murretes. Tänapäeval räägib languedoci keelt umbes 5000 inimest Montpellierist Toulouse’i, Bordeaux’, Rodez’i ja Albini. Mõningal määral saavad languedoci keelest aru ka gaskooni keelt tõnelevad inimesed.
[redigeeri] Loodus
Languedoc moodustab tohutu loodusliku amfiteatri: Püreneed, Alpid ja Keskmassiiv (Massiv Central) on Languedoc’ile looduslikeks piirideks, nagu ka Rhone’i jõgi ühelt ning Aude’i jõgi teiselt poolt. Languedoc’i rannikuala on liigendatud paljude laguunidega. Aegade jooksul on Languedoc’i ametlikud piirid mitmel korral muutunud: tänapäevase Languedoc’i pealinn on Montpellier; idapoolsed alad, sh. Toulouse, Albi ja Foix kuuluvad nüüd Midi-Pyrenees’ piirkonda.
[redigeeri] Majandus
Languedoc on traditsiooniliselt olnud suhteliselt vähese tööstusliku arenguga põllumajanduslik piirkond. Tänapäeval on Languedoc tuntud arvutitarkvara ja kõrgtehnoloogiat arendavate firmade, heade veinide ja ilusa looduse poolest. See on ka oluline transiidiala Lääne- ja Lõunapoolsete Vahemeremaade, Põhja-Prantsusmaa ja Kesk-Euroopa vahel.
[redigeeri] Ajalugu
Esimesed märgid põlluharimisest Languedoc’is on leitud perioodist umbes 3500 aastat enne meie ajaarvamist. Languedoc’ist on leitud keldi, etruski, foiniikia ja kreeka asustuse märke. Selle piirkonna kohta on rohkem andmeid alates Rooma Impeeriumi ajast. Pärast Rooma Impeeriumi kokkulangemist kuni kõrgkeskajani oli Languedoc (ja kogu Midi – Lõuna-Prantsusmaa) Prantsuse ja Aragoni kuningatega väga lõdvalt seotud. Pööre toimus seoses Albi ristisõjaga 1209-1219, mille tagajärjel läks Languedoc seoses Toulouse’i krahvide liini väljasuremisega aastal 1271 Prantsuse kuninga otsesesse valdusse. Languedoc’i aadelkond erines ülejäänud feodaalse maailma aadelkonnast selle poolest, et maksis kuningale makse. Saja-aastases sõjas jäi Languedoc peaaegu puutumata, väga raskelt tabas piirkonda aga Must Surm, sellele eelnenud ikaldusaastad ning järgnenud väiksemad katkulained. Kultuuriliselt jääb Languedoc alates sellest ajast ülejäänud Prantsusmaast ilmselgelt maha; oktsitaani keeled hakkavad Põhja-Prantsuse murrete ees taanduma. Nagu suuremas osas Lõuna-Prantsusmaast, nii oli ka Languedoc’is protestantluse levik laialdane ning 16. sajandi lõpul toimunud ususõjad (1560-1598) andsid vahepeal taastunud rahvastikule ja kohalike elanike tõusvale eneseteadvusele jällegi tugeva hoobi. Järgnevad ligi kakssada aastat olid Languedoc’i jaoks rahulikud. Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal vähendati Languedoc’i administratiivset piirkonda. Radikaalselt muutus avalik arvamus ja poliitiline meelestatus: kui Wellington 1815. aastal Toulouse’i sisse marssis, võeti teda seal vastu kui vabastajat. Alates 18. sajandi lõpust saab Languedoc’ist taas veini tootmise ala, suur roll on väiketootjatel, kuid aastal 1907 tabab veinitööstust kriis, mis leiab lahenduse alles 1922. aastal. Üldises plaanis oli aga Languedoc’i majanduslik olukord 20. sajandi esimesel poolel üsna stagneerunud. Pärast Esimest Maailmasõda kerkivad Languedoc’i poliitilikas esile vasakpoolsed liikumised, mis Teise Maailmasõja ajal (baasiga mägedes) vastupanuliikumise moodustavad.
Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine) |
Akvitaania - Alam-Normandia - Alsace - Auvergne - Bretagne - Burgundia - Champagne-Ardenne - Franche-Comté - Île-de-France - Keskpiirkond - Korsika - Languedoc-Roussillon - Limousin - Lorraine - Midi–Pyrénées - Nord–Pas-de-Calais - Pays de la Loire - Picardie - Poitou-Charentes - Provence-Alpes-Côte d'Azur - Rhône-Alpes - Ülem-Normandia |
meretagused piirkonnad (région d'outre-mer)
|