Linnamõis
Allikas: Vikipeedia
Linnamõis oli linnale kuulunud mõis, mis oli linnale oma toodanguga oluline tuluallikas. Linnamõisu majandati, kas otse linnavõimu (rae) poolt või anti rendile ja saadi renditulu.
Põhiliselt tekkisisd linnamõisad Eesti aladel 16. sajandi teisel poolel peale Liivi sõda. Linnamõisad saadi, kas kingitusena riigilt või linnade jõukamaks saamisel osteti. Linnad omandasid (ostsit) mõisu kuni 18. sajandi teise pooleni.
Linnamõis oli oma pindalalt vastav rüütlimõisa nõuetele ning paljudel juhtudel oligi endine rüütlimõis ning tal võisid olla majanduslikult iseseisvad allüksused, nõndanimetatud kõrvalmõisad (Beigut) ja karjamõisad (Hoflage) kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised.
Eestis likvideeriti linnamõisad 1919 aasta maareformiga ja läksid riigi omandisse.
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti mõisate loend
- Karjamõis
- Kirikumõis
- Kloostrimõis
- Mõis
- Poolmõis
- Riigimõis
- Rüütlimõis
