Kasutaja arutelu:M2s17/keeled

Allikas: Vikipeedia

[redigeeri] Kasutusviis

{{Kasutaja:M2s17/keeled
|nimi       =
|originaalnimi=
|pildi_nimi =
|pildi_link = 
|keelkond   = 
|riigid     =
|piirkond   =
|rääkijad   =
|keelkonnad =
|riik       =
|kood 1     =
|kood 2     =
}}

[redigeeri] Lisa:

Alljärgnevaid pole vaja täita, kuid selleks on võimalus antud!

vene keel (русский язык)
Sinine - vene keel on kasutusel riigikeelena Rohekassinine - riigid, kus vene keelt kõneldakse
	Kõneldakse:		Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis, Eestis, Lätis, Iisraelis, Kõrgõzstanis, Moldovas ja mujal
	Kokku kõnelejaid:		umbes 300 000 000 145 000 000 (emakeelena)
	Põlvnemine:		indoeuroopa keeled slaavi keeled idaslaavi keeled vene keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Venemaa (riigikeel), Valgevene (riigikeel), Kasahstan (ametlik keel) , Kõrgõzstan (ametlik keel), regionaalkeel mõnedes Ukraina haldusüksustes (Krimmi Autonoomne Vabariik, Donetski, Luganski jt oblastid, Jalta ja Sevastopoli linn), Gagauusia, Transnistria, Lõuna-Osseetia, Abhaasia
Ametlik staatus
	ISO 639-1		ru
	ISO 639-2		rus
Vaata ka: Keeled

[redigeeri] Arutelu

1) Kas see Geneetiline klassifikatsioon ei võiks olla väljendatud eestikeelse sõnaga? Näiteks Põlvnemine või Kuulumine või Päritolu.

2) Mida mõeldakse keele kõnelemise all? Näiteks soome keele juures on toodud, et teda kõneldakse ka Eestis. Minu arvates soome keelt Eestis ei kõnelda.

Valju 2. november 2006, kell 12:35 (UTC)

1. Saab Eestindatud pälvnemiseks

Põlvnemine ei ole hea sõna. Vene keel ei põlvne slaavi keeltest vaid slaavi algkeelest jne. Mina jätaksin Geneetilise klassifikatsiooni alles. --Metsavend 2. november 2006, kell 14:09 (UTC)

Nõus Metsavennaga. Paigutus on selles rubriigis parem kui vanas mallis. Andres 2. november 2006, kell 14:23 (UTC)

1. Oleneb täiesti kus elatakse, kuid väide on vale. Tallinnas, kus elab 1/3 Eesti rahvastikust räägitakse soome keelt siiski. Paljud mitte-eestlased, kodakondsuseta ja venelased kes siin elavad, ei vaevu tihti eesti keelt selgeks õppima, kuid osad on siiski soome keele rahuldavale tasemele selgeks saanud. Samuti ei saa väita, et osa siinset kontingeti pole soomlased või tööta põhiliselt või hooajaliselt soomes (nt: ehitajad/bussijuhid/marjakorjajad jne.) ja seega oska keelt.

--m2s87 2. november 2006, kell 12:58 (UTC)

Keeleoskusel on palju tasemeid: purssimine, kõnelemine ning kõnelemine tunnetades stiilierinevusi ning keelenüansse. Emakeelena Eestis soome keele kõnelejate arv on päris väike, ma arvan et väiksem kui ukraina keelt emakeelena kõnelejate arv.

Kui lugeda ka keele ükskõik millisel tasemel oskamine kõnelemiseks, siis Eestis kõneldakse väga paljusid keeli: eesti, vene, ukraina, soome, inglise, saksa, prantsuse, rootsi, esperanto jneValju 2. november 2006, kell 13:17 (UTC)

Mõeldud on emakeelena rääkijaid. Inimesi, kelle emakeel on soome keel elab Eestis märkimisväärselt palju (ligi 1%). See ei tähenda, et nad seda iga päev kasutaksid.

Kellest 1%? Kas soomlaste arvust maailmas või Eesti elanike arvust?Valju 2. november 2006, kell 15:41 (UTC)

eee... ametlikud keeled.... organisatsioonid jätaks ma küll sellest loetelust sealt välja... või muidu tuleb mõne keele puhul seal all nii mitmekilomeetrine loend kirja panna - Ahsoous 2. november 2006, kell 13:39 (UTC)

Ei pannudki tähele, keegi naljahammas oli need vene keele artiklisse, kust malli jaoks malli info võtsin, lisanud.

--m2s87 2. november 2006, kell 13:49 (UTC)

Mida tähendab kasti värv? Miks neid mitu on? Mille poolest see mall vanast parem on? Vaja on lisamalli mis määraks kastivärvi ära keelkonna nime järgi, et ei peaks kuskilt otsima hakkama, et mis värv sellel keelkonnal nüüd oli ja saaks kõikide sama keelkonda kuuluvate keelte värvi ühe muudatusega vahetada. --Metsavend 2. november 2006, kell 14:09 (UTC)

Värvide kohta proovi liivakastis järgi, kui tahad. Ma ei saanud kasutada selleks olemasolevat värvimäärajat, sest see oli puudulikult ja valesti tehtud. --m2s87 2. november 2006, kell 14:17 (UTC)

Keelkonna järgi teeb problemaatiliseks asjaolu, mis sinna on määratud, ehk kui praegult

keelkond =[[indoeuroopa keeled]]<br />[[slaavi keeled]]<br />[[idaslaavi keeled]]<br />[[vene keel]]

, siis peaks leiduma värvimäärajal vaste sellele. Palju lihtsam oleks ära määrata värv keele järgi. Selleks tuleks värvid keelemäärajasse lihtsalt sisestada nende keelkonna järgi. Kasutaja poolt vahet ei oleks, kuna tema eest tehakse see automaatselt ära. --m2s87 2. november 2006, kell 14:40 (UTC)

Ma ei saa vist aru. Keeli on üle 6000, nii pikka malli pole mõtet teha. Igal keelkonnal olgu oma värv ja värvi jaoks olgu oma rida mallis, kuid sellele reale kirjutataks keelkonna nimi, mitte värvi nimi. Keelkondade loetelu on olemas, seda tuleb vaid täpsustada. --Metsavend 2. november 2006, kell 14:46 (UTC)

Sooviksin saada teada kuskohas on eesti keelde tõlgitud suurem osa keelkondade nimesid (loetelu[ja nende värvid]). Teen muutused keelkond=keelkonnad ja värv1=keelkond. --m2s87 2. november 2006, kell 14:57 (UTC)

Vaata Maailma keelkonnad. Probleemiks võib aga kujuneda see, et alati ei ole keeleteadlaste seas ühist seisukohta keelkondade piiride asjus. Andres 2. november 2006, kell 15:37 (UTC)