Mali

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Mali Vabariik

prantsuse République du Mali

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}


Mali lipp	Mali vapp

Riigihümn

Pour L'Afriquue et pour toi, Mali

1 240 000 km²

11 626 200 (2003)

9,4 in/km²

Riigikord

President

Amadou Toumani Touré

Peaminister

Ousmane Issoufi Maïga

elaniku kohta

Kesk-Aafrika frank (XOF)

.ml

223

Mali

Mali on riik Lääne-Aafrikas. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Asustus on koondunud riigi lõunaossa, Nigeri ja Senegali jõe lähedusse.

Halduslikult jaguneb riik 8 piirkonnaks ja 1 ringkonnaks:

[redigeeri] Majandus

Mali on üks maailma vaesemaid riike. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 2005. aastal oli 1154 dollarit, millega oldi 166. kohal. Peamisteks majandusharudeks on põllumajandus, karjakasvatus ja kalandus. Nendes majandusharudes töötab 80% töötajatest. 10% riigi elanikest on ilma püsiva elukohata karjakasvatajad.

Peamine põllumajanduspiirkond paikneb Nigeri jõe kaldail, kuna riigi põhjaosas on valdavalt kõrb ja poolkõrb (moodustab 65% pindalast). Põllumajandustooted valmivad peamiselt taludes, kust need transporditakse linnadesse ning müüakse kaupmeestele.

Kala püütakse peamiselt Nigeri jõest ja sellesse suubuvatest jõgedest.

1996-1998 suurendas Mali IMF-i abiga tunduvalt oma kullatootmist. Tänasel päeval on riik üks suurimaid kulla eksportijaid aafrikas. Kullaeksport kasvab ning Mali valitsus on seadnud eesmärgiks saada lähimatel aastatel aafrika suurimaks kulla eksportijaks.

[redigeeri] Relvajõud

Mali sõjalised jõud koosnevad 7000 mehest. Neid juhib sõjaliste jõudude minister. Eelmise sajandi kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel sai Mali olulist abi tehnika ja väljaõppe näol Nõukogude liidust. Peale Nõukogude Liidu lagunemist on riik ostnud varustust, tehnikat ja väljaõpet Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt ja Saksamaalt.

Malil on ka väike merevägi, kuhu kuulub 130 meest ja 3 patrullpaati.

Maaväed koosnevad neljast motoriseeritud jalaväe pataljonist ja ühest tankipataljonist. Kasutatakse T34, T85 tanke ja soomussõidukeid.

Õhuväe pataljon koosneb kahest kompaniist. Lennukite ja meeste arv on salastatud.

Sõjajõud: Armee, õhujõud, sandarmeeria, rahvuskaart, rahvuskaart, rahvuspolitsei (Surete Nationale)

Sõjaväelaste reserv (kõik)
Mehed vanuses 15-49: 2,369,578 (2002 est.)

Väljaõppe saanud sõjaväelaste reserv
males age 15-49: 1,358,646 (2002 est.)

Sõjalised kulutused $68 million

Sõjalised kulutused protsendina SKP-st 2%