Mardipäev
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev.
Tänapäeval teatakse seda päeva mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Mardisandid käivad perest perre mardilaupäeval, mis on üks õhtu enne mardipäeva. Tavapäraselt tuleb ukse taga laulda ka mardilaulu:
Laske sisse mardisandid! Mardi küütsud külmetavad, mardi varvad valutavad, sõrmeotsad sõitelevad. Mart on tulnud kaugeelta, üle soo, suure libeda. Peretütar, neitsikene, tõuse üles voodiesta, puhu sa tuli tuasse, lõõtsu lõke lõukaalta!
Kui mardisandid on tuppa lastud, esitavad nad veel mingi laulu või mängu, mille eest neile kommi vms. antakse.
[redigeeri] Vanemast traditsioonist
20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selle tõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada, ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.
Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega, eeskätt seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomes nimetatakse novembrit marraskuuks ehk surnutekuuks ja samatähenduslik on ka meie hingekuu või kooljakuu, mis tähistab aga hoopiski oktoobrit.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Mardipäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
