Mihhail Lermontov

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Mihhail Lermontov sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv (suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga.

Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu.

Keskne tegelane deemon – langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline – hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais.

Tuntuim luuletus on Puri – ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks.

Näidend Maskeraad – tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mingi mees petturile raha maha. Üks nägi pealt ja tal hakkab vürstist kahju. Saavad sõpradeks. Tutvub ühe naisega, kellele ta kingib mingi võru, mis oli tegelikult tema sõbra oma. Vürsti tahetakse tappa. Vürsti naine langeb. Sõber tapab naise. Aga naine püüab tõtt rääkida, aga ei õnnestu, lõpus tuleb tõde välja. See oligi nii plaanitud kättemaksuks. Deemoni mäss jumala vastu, lõpus pettub ja deemon jääb üksi ja jumal võidab. Tsensuur keelas selle ära. Tegi 5 varianti, aga ikka ei läinud läbi.

1830 üle 300 luuletuse, mitu draamat, poeemi. Oma loomingusse suhtub rangelt. Puškini surm suur löök ja kirjutas luuletuse “Poeedi surm”. Ei avaldatud, levis väga kiiresti käsikirjaliselt. Raevukas aga ülistav.

Saadeti Kaukaasiasse, tuli peagi tagasi. Pühendus kirjandusele. Duell prantuse saadiku pojaga, ohvreid polnud, Lermontov saadeti Kaukaasiasse sõdima.

“Valelik” – mägilastele pühendatud sõjavastane luuletus.

Kaukaasiast tagasi, läheb tülli vana tuttavaga, duell, Lermontov sureb.

Lüürika - Luule saavutas täisküpsuse 1837-41. Oma põlvkonna lüüriline kujutamine.

“Mõtisklus” – kujutab inimesi tarbetutena, kes liiga palju teevad ja liiga vähe usuvad.

Romantiline võitlev kangelane, tahtevabaduse kehastus. Mõistab ühiskonda hukka. Ise tunneb ennast ühe osana sellest. Otsib rahvalikkust. Luuletusse ilmus inimene rahva hulgast, tavaline, lihtne ja tagasihoidlik inimene, ühiskonna liige. Pakatab jõust ja tahtest, loomu poolest võitleja ega karda surma. Tema sõnad ei lähe tegudest lahku- “Bordino”.

“Laul tsaar Ivan Vassiljevitšist...” kirjutas rahvalaulu laadis ja viib meid 16 saj. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses “Kodumaa”, kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast. ”Deemonlik” ja “rahvalik” Aga kumbki pole halb.

Viimastel aastatel suundub realismi, aga säilitab romantismi.

Mässumeelsus, kaasaja hukkamõist.

“Mtsõri” – vene vägede poolt vangistatud mägilane. Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu. 

Suuremahuline poeem “Deemon”. legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas.