Mikk Titma
Allikas: Vikipeedia
Mikk Titma (sündinud 2. november 1939 Tallinnas) on eesti vanema põlvkonna sotsioloog. Ta on juhtinud longituuduuringut "Teed ja rajad" alates 1966. aastast ja seega panustanud Eesti sotsioloogia arengusse märkimisväärselt.
Teisalt oli sotsioloogia Nõukogude Liidus tabuteadus, sellega lubati sügavuti tegeleda vaid tõelistel kommunistidel või siis partei karmi järelevalve all.
Nii nagu mõnedki teised sotsioloogiaga esiti tegelema hakanud inimesed Eestis (näiteks Paul Kenkmann), oli ka Mikk Titma aktiivne kommunist. Lisaks oli ta kaheksakümnendate aastate lõpul kuni Eesti Vabariigi taastamiseni Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär ja ühtlasi Vaino Väljase abi.
Titma oli ka üks projektile Isemajandav Eesti allakirjutanutest.
Peale Eesti Vabariigi taastamist emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus asus tööle Stanfordi Ülikoolis, kuid valiti samas ka üheksakümnendate keskel Tartu Ülikooli sotsioloogia osakonna professoriks, kus töötas (aeg-ajalt Ameerikast kohale lennates) kuni 2003. aastani.
2006. aastal jätkas ta lisaks Stanfordi teaduri ametikohale tööd ka Tartus erakorralise teadurina, kelle peamiseks uurimisteemaks on sotsiaalne mobiilsus.
