Naltšik
Allikas: Vikipeedia
|
Naltšik
[ ] vene Нальчик
karatšai-balkaari Нальчик
kabardi-tšerkessi Налшык
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
 Naltšiki vapp
Pindala: 131 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 282 900 (2005)
|
Naltšik (vene ja karatšai-balkaari Нальчик, kabardi-tšerkessi Налшык) on Venemaa Kabardi-Balkaari Vabariigi pealinn.
Asub Suur-Kaukasuse eelmäestike jalamil Naltšiki jõel.
Linna läbib oluline Rostovi-Bakuu maantee.
Elanikke on 282 900 (2005).
Linn asutati 1817 Venemaa Kaukaasia kaitsevööndi kindlustusena, mille juurde 1838 rajati sõjaväelaste asula. 1871. aastal sai temast slobodaa ja Tereki oblasti Naltšiki ringkonna keskus.
21. märtsist kuni 7. oktoobrini 1918 ning novembrist 1918 jaanuarini 1919 oli Naltšikis võim bolševike käes. Edasi kuni 24. märtsini 1920 oli Naltšik Denikini vägede valduses.
1. septembrist 1921, kui ta sai Kabardiini autonoomse oblasti keskuseks, on Naltšik linn. 16. jaanuarist 1922 oli ta Kabardi-Balkaari autonoomse oblasti keskus, 1936–1944 ja 1957–1991 Kabardiini-Balkaari ANSV ning 1944–1957 Kabardiini ANSV pealinn.
25. oktoobrist 1942 3. jaanuarini 1943 okupeerisid linna Saksa väed.
