Nartsiss

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Nartsiss
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta Klass: Liliopsida Alamklass: Liliidae Selts: Asparilaadsed Asparagales Sugukond: Amarüllilised Amaryllidaceae Perekond: Narcissus
Nartsiss

Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast.

Sisukord 1 Päritolu 1.1 Nimi 1.2 Müüdid 1.2.1 Narkissos ja Echo 1.2.2 Persephone ja Hades 2 Levik 3 Kasutamine 4 Ehitus 4.1 Sibul 4.2 Leht 4.3 Õis 4.4 Juurestik 5 Arenemine 6 Klassifikatsioon 7 Paljunemine 7.1 Paljundamine 8 Mürgisus 9 Haigused ja kahjurid 9.1 Seenhaigused 9.2 Viirushaigused 9.3 Kahjurid 10 Vaata ka 11 Välislingid

[redigeeri] Päritolu

[redigeeri] Nimi

Nimi nartsiss tuleb kreeka keelest ja on arvatavasti tuletatud sõnast narkoe, mis tähendab 'mina kangestun'. See nimetus tuleneb arvatavasti õie uimastavast lõhnast või alkaloidist, mida taim sisaldab.

[redigeeri] Müüdid

[redigeeri] Narkissos ja Echo

Kreeka mütoloogiast on tuntud kaunis ja uhke noormees (Narkissos), kelle isa oli jõejumal ja ema jõenümf. Narkissosesse armus mäginümf Echo, keda Amor oli oma noolega tabanud. Kuna Amor oli unustanud tabada Narkissost, ei leidnud Echo armastus vastarmastust.

Echo ei olnud võimeline ka oma armastust avaldama, sest ta sai lausuda vaid viimaseid sõnu, mida ta kuulnud oli.

Narkissos nägi vees enda peegelpilti ja armus sellese. Ta ei suutnud vee äärest enam lahkuda ja kui ta püüdis enda peegelpilti suudelda, siis ta uppus. Nümfid halastasid ta peale ja muutsid ta kauniks lilleks - nartsissiks.

Echo kurvastas selle peale nõnda, et kaotas viimasegi elujanu ja muutus kaljuks. Olympose jumalad hoolitsesid aga selle eest, et ta hääl maailma kostma jääks ja nõnda tekkis kaja.

[redigeeri] Persephone ja Hades

Valgetest nartsissidest vanikut kandnud Zeusi tütar Persephone rööviti aasalt allilma jumala Hadese poolt. Hades võttis Persephone endale kaasaks, misjärel kaotasid nartsisside õied oma neitsiliku valge värvuse ja muutusid kollasteks.

[redigeeri] Levik

Looduslikult on levinud umbes 40 liiki nartsisse, mis esinevad peamiselt Lõuna- ja Kesk-Euroopas (Hispaanias, Portugalis, Šveitsis, Inglismaal, Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal, kokku 36 liiki) ning Põhja-Aafrikas ja Vahemeremaades (kokku 5 liiki)

[redigeeri] Kasutamine

Alates 18. sajandist on nartsissid laialt levinud iluaianduses. Neid on iluaianduse tarbeks aretatud üle 10000 erineva sordi.

Nartsisse kasutatakse ka parfümeeria- ja farmaatsiatööstuses.

[redigeeri] Ehitus

[redigeeri] Sibul

Nartsissisibul on maa-alune lühivõsu, mis koosneb sibulakannast ja sellele kinnituvatest sibulasoomustest. Sibulakanna külge kinnituvad narmasjuured.

Nartsissi sibulat nimetatakse ketassibulaks, kuna soomused sibulas asetsevad kontsentriliselt.

Sibula soomused on erineva vanusega. Pidevalt seestpoolt väljaspoole kasvades, soomused kahel esimesel aastal kasvavad paksemaks, kolmandal aastal hakkavad õhenema ja neljandal aastal saavad osaks sibulakestast.

Tütarsibulad kinnituvad sibulakannale ja arenevad emasibulas sibulasoomuste vahel. Tütarsibulad vabanevad vanade soomuste surres.

Nartsissisibulad erinevad sordirühmiti. Näiteks trompetnartsissidel on iseloomulikud suured ümarsibulad ja vähesed tütarsibulad, seevastu suurte lisakrooniga nartsisside sibulad, olgugi samuti suured, on ümaramad või mitmetipulised, rikkalikult paljunevad ja rohkelt õitsevad.

[redigeeri] Leht

Lehed on kõige nooremate sibulasoomuste maapealsed osad ja kinnituvad sibulakannale.

Lehed on pikad, kitsad, sinakasrohelist värvi ja renjad. Olenevalt sordist ja liigist võivad olla lehed kas siledad või soonilised.

[redigeeri] Õis

Õis on korrapärane, sümeetrilise alumise sigimikuga ja valge või eredavärvilise kroonja õiekattega, millel on 6 kattelehte. Õis koosneb kahest selgestieristatavast osast, milleks on põhikroon (õiekate ehk perigoon) ja kõrvalkroon (ehk lisakroon).

Lisakroon on sadeli varieeruva kuju, värvi ja suurusega, olles seetõttu oluline sordi määramiseks.

Õis on ümbritsetud kileja kõrglehega, mis lõheneb tipus ja õitsemise kestel rullub tagasi.

Tolmukaid on kokku kuus. Tolmukaniidid asetsevad emaka ümber. Harva asetsevad tolmukapead õieavast väljas. Sageli juhtub, et tolmukatest 3 on kõrgemal ja 3 madalamal. Tolmukate erinev ehitus ja asend aitavad eristada erinevaid sorte.

Nartsissi vili on kolmepesaline pikliku kujuga kupar, milles asetsevad seemned kahes reas, kõigis kolmes kambris. Seemned on ümmargused, läikivmustad ja idanevad hästi. Nartsiss võib paljuneda ka isekülvi teel ja anda seejuures huvitavaid hübriide.

Lõhn võib olla nii tugev, kui mahe. Seejuures on lõhn tähtsaks sorditunnuseks sarnaste õitega sortide puhul.

Õite suurus ja värv olenevad palju sordist aga mõju avaldavad ka ilmastik ja kasvukeskkond ning sibulate seisukord.

Õitsemine algab varasematel sortidel aprillis, hilisematel mai lõpul.

[redigeeri] Juurestik

Juurestik koosneb 20-40cm pikkustest narmasjuurtest, mida võib kokku olla kuni 120. Juured paiknevad sibulal tihedalt ümber kettakujulise sibulakanna.

Juurestiku hulgast võib leida ka tõmbejuuri, mida on lihtne ülejäänud juurtest eristada nende suurema jämeduse ja kortsulisuse tõttu. Tõmbejuurte ülessandeks on sibulat mullas õiges asendis hoida või sobivale sügavusele tõmmata. Tõmbejuurte kasutamine mõjub aga taimele kurnavalt.

Juurte kasvamine sõltub oluliselt keskkonnatingmustest. Soodsaim mulla temperatuur on 10-15°C.

Vegetatsiooniperioodi lõpus ei sure juured korraga nagu enamusel sibultaimedel vaid on varem (juulis või augustis) juba uute juurte vastu vahetunud.

Kui juured saavad viga, siis vigastud juurte asemele uusi ei kasva ja taimel tuleb kogu vegetatsiooniperiood läbida vigastatud juurtega.

[redigeeri] Arenemine

Nartsissid on pikaealised sibulpüsikud, mille vegetatsioniperiood kestab olenevalt ilmastikutingimustest 90-100 päeva.

Kasvamine ja arenemine toimuvad üsna madalatel temperatuuridel.

Erinevalt mitmetest teistest sibulpüsikutest puudub nartsside sibulatel suvine puhkeperiood. Maa-pealse osa kasv võib küll lõppeda, kuid sibul on pidevas arenemises.

[redigeeri] Klassifikatsioon

Rahvusvahelise nartsissisortide klassifikatsiooni põhiline osa kehtestati 1. jaanuaril 1950. Selles jaotati sordid 11 rühma. Hiljem lisati 12. rühm nende sortide jaoks, mis ei mahtunud tunnuste poolest 11 eelmise rühma sekka.

I rühm - trompetnartsissid
Varrel üks õis, trompet (lisakroon) sama pikk või pikem kui õiekattelehed.

II rühm - suure lisakrooniga nartsissid
Varrel kasvab üks õis. Lisakroon ehk trompet on pikem kui 1/3 õiekattelehtede pikkusest, kuid ei ületa seda. Taimede kõrgus küündib 30-st 60-ne cm-ni.

III rühm - väikese lisakrooniga nartsissid
Varrel üks õis, lisakroon ei ole pikem kui 1/3 õiekattelehtede pikkusest. Taimede kõrgus 30 - 45 cm.

IV rühm - täidisõielised nartsissid
Üks või enam õit varrel. Õiekattelehed või lisakroon või mõlemad on täidisõielised. Taimede kõrgus 15 - 45 cm.

V rühm - triandrusnartsissid
N. triandrus L. tunnustega sordid. Tavaliselt kaks või enam rippuvat õit varrel. Taimede kõrgus 15 - 45 cm.

VI rühm - tsüklaamen- nartsissid
N. cyclamineus D. C. tunnustega sordid. Üks õis varrel. Õiekattelehed on märgatavalt reflektiivsed, pika trompetiga. Taimede kõrgus 15 - 30 cm.

VII rühm - dzhonkill- nartsissid
N. jonquilla L. tunnustega sordid. Üks kuni viis, harva ka kaheksa lõhnavat õit varrel. Trompet tassi kujuline. Taimede kõrgus 15 - 30 cm.

VIII rühm - tatsett-nartsissid
N. tazetta L. tunnustega sordid. Tavaliselt 3 kuni 20 lõhnavat õit lihaval varrel, lühike tassikujuline trompet. Taimede kõrgus 15 - 45 cm.

IX rühm - poeedinartsissid
N. poeticus L. tunnustega sordid. Tavaliselt üks õis varrel, õiekattelehed puhasvalged, lisakroon väga väike, ketta kujuline, mis keskelt on kollane ja/või roheline, serv punane ja kofreeritud. Lõhnavad õied. Taimede kõrgus 30 - 45 cm.

X rühm - looduslikult kasvavad liigid e. bulbocodium-nartsissid
Tavaliselt üks õis varrel. Varase õitsemise ja madala kasvu tõttu sobivad hästi kasvatamiseks kiviktaimlas. Liigid: N. bulbocodium, N. asturiensis, N. canaliculatus, N. cyclamineus, N. pseudonarcissus, ja N. obvallaris.

XI rühm - lõhestunud lisakrooniga nartsissid
Lisakroon on lõhestunud vähemalt 1/3-ni lisakrooni pikkusest.
Siia rühma kuuluvad a) kaelusnartsissid b) liblikõielised nartsissid.

XII rühm - mitmesugused nartsissid
Sordid, mis ei sobi eelmistesse rühmadesse.

[redigeeri] Paljunemine

Nartsiss paljuneb nii vegetatiivselt (tütarsibulatega), kui seemnetega. Seemnetega paljunedes kulub idanenud seemnest õitsvaks taimeks sirgumiseni 5 aastat.

[redigeeri] Paljundamine

Seemnetega paljunedes on suur tõenäosus hübriidste järglaste saamiseks ja seetõttu kasutatakse seda paljundusviisi põhiliselt sordiaretuses. Kui tahetakse aga saada identset koopiat emataimest, kasutatakse vegetatiivset paljundamist tütarsibulate abil.

Nartsisse on võimalik paljundada ka sibulapistikute abil, kaksiksoomus-, koekultuuri- või meristeemmeetodil.

[redigeeri] Mürgisus

Nartsisid sisaldavad mürgiseid alkaloide.

Mürgitusnähtudeks on äge oksendamine ja kõhulahtisus.

[redigeeri] Haigused ja kahjurid

[redigeeri] Seenhaigused

• Fusarioos ehk kuivmädanik (Fusarium bulbigenum, sün. F. oxysporum f. narcissi)
• Hahkhallitus (Botrytis narcissicola ja B. polyblastis)
• Penitsillioos ehk rohehallitus (Penicillium corymbiferum)
• Sibula-valgemädanik (Sclerotium tuliparum, sün. Sclerotinia bulborum)
• Nartsissirooste (Puccinia schroeteri)
• Nartsissi-helelaiksus (Septoria narcissi)
• Nartsissi-laikpõletik ehk ramularioos (Ramularia narcissi)

[redigeeri] Viirushaigused

• Nartsissimosaiik (Narcissus mosaic virus ja Cucumis virus)
• Nartsissi-hõbelaiksus ehk valgetriibulisus (Narcissus silver leaf virus)

[redigeeri] Kahjurid

• Nartsissikärbes (Merodon equestris)
• Sibulasirelane (Eumerus strigatus)
• Sibula-juurelest (Rhizoglyphus echinopus)
• Varreingerjas (Ditylenchus dipsaci)

[redigeeri] Vaata ka

• Amarüllased
• Nartsissism

[redigeeri] Välislingid

• Kirjeldus