Narva jõgi
Allikas: Vikipeedia
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Jõe lähe | Peipsi järv | |||||
| Suubub | Narva lahte | |||||
| Valgla riigid | Eesti, Venemaa | |||||
| Valgla pindala | km² | |||||
| Pikkus | 75 km | |||||
| Jõe langus | 30 m | |||||
| Jõe lang | 0,39 m/km | |||||
| Jõe vooluhulk | 399 m³/sek | |||||
| Parempoolsed lisajõed | Vtroja jõgi, Tserjomuhha oja, Zaseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosson jõgi | |||||
| Vasakpoolsed lisajõed | Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja | |||||
Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva ordulinnuse juurest ja suubub Narva lahte Narva-Jõesuu juures. Ajalooliselt on jõge (eriti vene ja saksa keeles) nimetatud ka Narova jõeks.
Jõe pikkuseks on mõõdetud 75 kilomeetrit. Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit. Veerohkuselt on Narva jõgi Neeva järel teine Soome lahte suubuv jõgi; Eesti veerohkeim jõgi. Jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.
Jõgi moodustab Jaamaküla lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn Jaamaküla luhad.
Permisküla juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune saar.
Narva jõe jõgikonna pindala on 56 200 ruutkilomeetrit ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvad jõed.
Narva linna kohal jaotab Kreenholmi saar (Roheline saar) jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub Narva juga millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetritja laius 130 meetrit, läänepoolsel haru joa kõrgus on 3,5- 4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses kärestikuline.
Jõe läänekaldal asub Narva linn, selle vastas idakaldal Vene pool Jaanilinn (vene k. Ivangorod).
Aastal 1956, seoses hüdroelektrijaama ehitusega, paisutati jõele Narva veehoidla, mis ulatub Narvast Poruni jõe suudmeni.
Alates 13. sajandist kuni 1910ndate aastate lõpuni oli Narva jõgi (Vana-)Liivimaa (18.-19. sajandil Venemaa Balti provintside) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult Peterburi kubermangu. 1920-40 asus Eesti ja Venemaa piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka väikese Narva-taguse ala.
Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja Vene NFSV halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi de facto idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).
[redigeeri] Välislingid
