Pärtlipäev
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Pärtlipäev (viimane rukkiemapäev, pärtmisepäe, pärtespäiv, pärdläsepäe, pärdipääv, samuti ryä emapäe, ryätegemise emä ja rohu päev) on 24. augustil. Looduses on see sügise alguseks. Sel päeval on lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil peeti rukkiema, külviema ehk rohuema päeva. Tänapäeval tähistavad sel kuupäeval oma nimepäeva Eestis Pärtel, Pärt, Albert ja Berta.
Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muuhulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka.
"Pärt annab viimase viha humalakäbale", öeldakse Muhus. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud.
Vana ütluse kohaselt keeras Pärtel kapsapäid. Saksamaal on kapsapeade pöörajaks Bartholomeus, meil sama nime eestindust kandev personifitseeritud Pärtel. Et kapsas oli eestlase toidulaual väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiiniallikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud tähelepanu sama palju kui viljale.
Lääne-Eestis ja saartel oli see vähemalt viimasel kolmel sajandil ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alguspäevi.
Vana pärimuse kohaselt külvatakse pärtlipäeval taevast seeni, nii et selle järel algavad seenekorjamispäevad, ka pähkleid võib juba korjata. Oli veel tavaks teha lammastele lehiseid.
19. sajandil ja 20. sajandi alguses peeti pidusid ja oli laadapäev, sest augustis oli võimalik juba mitmesugust aiakraami müüa.
Veel on sel päeval kosjas käidud.
Ida-Eestis oli pärtlipäevaga seotud kindel loodusnähtus - pärtliraju. Ilmaennustamine on olnud üldse oluline, sest selle päeva järgi sai ennustada kogu sügise ilmu. Pärtlipäevast algasid Eestis hallad.
Looduses lahkusid pääsukesed selleks päevaks.
Töökeelud - kehtivad külvikeelud nagu teiste rukkiemapäevade (10. august ja 15. august) puhul - külvata tuli kolm päeva enne ja kolm päeva pärast pärtlipäeva.
Rituaalsed toidud - soku- või lambaliha, mesi.
Lehised - lambavihad, mis valmistati peaaegu igasuguste lehtpuude okstest. Saare-, vahtra-, kase- või muust lehtpuust vihad tehti suurtesse kubudesse nagu õled. Lehiseid tehti vanas kuus, et lambad neid paremini sööksid. Ühele lambale kulus talvega umbes 200 kubu. 20. sajandi alguseski peaaegu ei jätkunud lammaste talvetoiduks heinu, nii et lehised olid nende peatoit.
[redigeeri] Vanasõnad
Pärtlipäeval ei müristata reheparsi, ei tohi reht teha. (Anseküla)
Pärdläsepäe, sii olli rüä emapäe. Rentnikutel olli ka seäntne kaup, et pärdläsepäeväs olgu rüä maha tettü. (Helme)
Pärtlipäev on esimene sügisepäev. (Saareste)
Pärtel seened külvab. (Jõelähtme)
Pärt perib pääsukesed. (Kursi)
Pärtlepäeval pannakse kotti vilja ja vilja pääle kotisuhu hobuseraud: vili õnnistub. (Tõstamaa)
Jüripäevast kuni pärdipäevani on kolm söömavahet, aga pärdipäevast kuni jüripäevani on kaks söömavahet.(Paide)
Jaak tuleb koogikotiga, Laur laia leivaga, Pärt peaviljaga. (Türi)
