Arutelu:Põhjamaad

Allikas: Vikipeedia

[redigeeri]

Kas siin mõeldakse Skandinaaviat või mida? Eestis on kasutusel ju pigem Skandinaavia maad?

--Kinks 10:25, 19 Feb 2005 (UTC)

Mis riigid kuuluvad skandinaaviasse? Minu teada vaid Rootsi ja Norra. Esineb muidugi ka teistsuguseid arvamusi, aga ma eelistaksin öelda põhjamaad, sest nendega on segadust vähem. Eestis (vähemalt geograafias) on kasutusel just Põhjamaade mitte Skandinaavia maade mõiste. Siim 10:43, 19 Feb 2005 (UTC)

The terminology differs. The common Swedish definition is that Scandinavia includes Sweden, Norway, and Denmark and the "Nordic" community also includes Iceland and Finland. The "Scandinavian languages" is another word for the "north Germanic" languages, which includes Icelandic, but not Finnish (the west Germanic languages include German, Dutch, and English). The "Scandinavian peninsula" (and the Scandinavian mountain range) is only Sweden and Norway. During the 19th century, "Scandinavism" was a ideological movement (both nationalistic and pan-nationalistic, similar to the pan-slavic movement) among students that wanted to unite the nations and cultures of these countries. This was a time when Finland and Iceland didn't exist as independent countries (Norway, even though it was in a union with Sweden between 1814 and 1905, was an independent country with its own laws and parliament, only the king and foreign policy was common with Sweden). And the Finnish language almost did not exist on its own, because the ruling elite in Finland spoke Swedish (or, to a smaller extent, Russian). One can say that the "Nordic council", founded in 1952 (www.norden.org), was the real implementation of the old dream of Scandinavism. In that time, both Finland (since 1917) and Iceland (since 1944) did exist as fully independent nations, and "Nordic" (Norden, Pohjoismaat, Põhjamaad) become the new word. However, the English-speaking world has never really grasped the difference. Especially to Americans, "Scandinavia" includes Finland and Iceland. --LA2 21:28, 19 Feb 2005 (UTC)

Kui me laulame vanast vabast põhjamaast siis me vist ikka arvame, et laulame Eestist. Kuigi nõukogude okupatsiooni tõttu, ei taha teised põhjamaad meie põhajamaisust nii lihtsalt tunnistada ei näe ma põhjust miks eestikeelses vikis peaks salgama seda, et eestikeelses kasutuses on Eesti põhjamaa mis on ka põhjala osa.

"Põhjamaad" ja "põhjamaa" on eri asjad. Eestis võime me ennast vabalt "põhjamaaks" ehk siis 'põhjas asuvaks maaks' pidada, kuid sellest hoolimata pole me "Põhjamaad". Soome, I maailmasõja aegne-järgne "Balti riik" sai Põhjamaade hulka alles II maailmasõja järel. Kulus tal selleks kahekohaline arv aastaid sihiteadlikku tööd.

Põhjamaad on siin artiklis õigesti kirjas. Artikkel on se's suhtes igati "eestikeelne". - Urmas 12. juuni 2006, kell 11.36 (UTC)

Probleem on nähtavasti ka selles, et artiklis Põhjala öeldakse, et "Põhjala on "Põhjamaade" sünonüüm, aga meie tahaksime ka Eeestit pidada Põhjala osaks. Andres 12. juuni 2006, kell 17.11 (UTC)

Tolles artiklis on lisaks "Põhjamaadele" ka "Põhja-Euroopa". Üldiselt peaks neid kahte eraldama sõnaga "või". Ja "Põhja-Euroopa" on igaühel meist täpselt nii lai ja suur, et just tema Põhjala sellesse ära mahub. - Urmas 13. juuni 2006, kell 08.54 (UTC)

Artiklis on sõna põhjamaad ja põhjala kasutatud sünonüümina sisuliselt Põhjamaade Nõukogule, aga sõna põhjamaad ja põhjala on meil ikka vanemad terminid ning omavad rohkem tähendusi. Tõsi, Eesti poliitilises elus on sõna põhjamaad nii viimasel ajal kasutatud ja kahtlemata peaks artikkel Põhjamaade Nõukogule viitama, aga samas on ebaloogiline väita, et kuigi Eestit loetakse eesti keeles põhjamaaks, nii nagu ka näiteks Soomet või Rootsit, ei ole Eesti üks põhjamaadest. Artikkel peaks rääkima põhjamaade nõukogust ning vähemalt tooma välja Eesti veidra olukorra selles küsimuses.

[redigeeri] Linnad ja haldusüksused

Linnad ja haldusüksused on ühtemoodi lingitud. See ei ole õige. Andres 22. oktoober 2006, kell 14:03 (UTC)

Sellega tuleb midagi ette võtta. Palun aidake. Andres 22. oktoober 2006, kell 14:12 (UTC)

Mida on selles tabelis haldusüksuse all mõeldud? Kas linna koos ümbritseva maakonnaga? Või linna koos eeslinnadega? Igal juhul on tabeli teine pool kahtlase väärtusega. --Metsavend 22. oktoober 2006, kell 14:13 (UTC)

See on kopeeritud inglise keelest, kus on Largest metropolitan areas. Haldusüksused pole see kindlasti. Linnastud? --Metsavend 22. oktoober 2006, kell 14:14 (UTC)

No siis on linnastud. Arvan, et iga linnastu kohta peaks olema kas või lühike artikkel. Andres 22. oktoober 2006, kell 14:20 (UTC)

Samas tundub, et Helsingi puhul on Helsingi "linnastuks" loetud kogu Uusimaa maakond. --Metsavend 22. oktoober 2006, kell 15:00 (UTC)

Lihtsalt inglise sõna tähendab minu meelest "linnastu", aga kindlasti tuleb kõik üle kontrollida. Arvan, et see loend tuleb esialgu välja tõsta. Võib-olla pole seda üldse tarvis. Andres 22. oktoober 2006, kell 15:04 (UTC)

Nendel linnadel peab kindlasti olema märgitud, mis seisuga on andmed toodud. Samuti nagu oleme seda asulate artiklites teinud. - Urmas 22. oktoober 2006, kell 16:42 (UTC)

Välja tõstetud:

Suurimad haldusüksused:

1. Kopenhaagen 1 835 000
2. Stockholm 1 729 274
3. Oslo 1 300 000
4. Helsingi 1 293 093
5. Göteborg 879 000
6. Århus 661 013
7. Malmö 597 232
8. Bergen 369 099
9. Tampere 300 000
10. Trondheim 246 751

[redigeeri] Põhjala

Siin ei eristu Põhjamaad ja Põhjala. Tiina357 22. oktoober 2006, kell 22:23 (UTC)

Kuidas Põhjamaad ja Põhjala peaksid eristuma? Andres 22. oktoober 2006, kell 22:33 (UTC)

Artiklis Põhjala öeldakse, et Põhjala võib tähistada pa Põhja-Euroopat. Ma ei saa praegu kontrollida, kuid mulle tundub, et Põhjamaad on konkreetsema tähendusega kui Põhjala, viimane võib hõlmata ka Eestit, Karjalat. Tiina357 22. oktoober 2006, kell 22:41 (UTC)

Kuidas seda kontrollida? Äkki mina saan? Andres 22. oktoober 2006, kell 22:51 (UTC)

Kas ükski teatmeteos ei ütle midagi? Kuidas Sulle endale tundub? Kuidas inimesed neid sõnu mõistavad? Ühte neist kahest artiklist tuleb igatahes selle koha pealt muuta. Tiina357 22. oktoober 2006, kell 22:57 (UTC)

ENE 1. väljaandes seda nime ei ole, KNAB-is ei ole. "Eesti keele sõnaraamatus" on üldnimi "põhjala" tähenduses 'põhjamaa'. "Põhjamaa" on defineeritud kui "põhjas asuv maa". Peale selle, on näitena sõna kasutamisest nimes toodud lause: "Põhjamaad on Taani, Soome, Norra, Rootsi, Island."

Minu meelest kasutatakse seda nime väga harva, ja mul on raske öelda, mis tähenduses. Mina ei kasuta seda kunagi.

Arvan, et on tõsi, et teda võidakse kasutada nii 'Põhjamaade' tähenduses kui ka laiemas mõttes. Võib-olla ka soome nime "Pohjola" tõlkena.

Minu meelest ei ole kahe lehekülje vahel vastuolu, aga ma püüan pisut kohendada. Andres 22. oktoober 2006, kell 23:12 (UTC)