Põltsamaa ordulinnus
Allikas: Vikipeedia
Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen) rajati arvatavasti 1272. aastal Liivi ordu poolt Põltsamaa jõe kaldale foogtkonnakeskuseks.
Algul ehitati suur paest ja maakivist ruudukujuline kastellitaoline ringmüür, millele kaevati ümber täiendavat kaitset pakkuv jõeveega täidetud vallikraav; müüri loode- ja kaguküljel eendus danskeritaoline väravaehitus. Müür oli 3 m. kõrge ja selle siseküljel kulges kaitsekäik . Väravad asusid põhjas, lõunas ja idas. Põhjaväravat turvas vallikraavini ulatuv eeskaitse.
Müüri kõrgendati juba 13. saj. lõpul. Samuti uuendati siis kaitsekäik, mis toetati ulgtalade aesmel piilaritele. Selleaegne müüritis on varasemast hõlpsasti eristatav.
14. sajandil lisati müürile suured laskeavadega tellisrinnatis. Linnuse kagunurka ehitati konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormitooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kitsekäik umbes meetrit vanast kõrgemale ja mille kõrgus on ka praegu 11 m. Kastelli kolmes nurgas asusid väikesed nelinurgsed tornid, mille väliskülje moodustas ringmüür, õuepoolne külg oli aga puidust.
Ruudukujuline, kastelli müüripikkusest umbes kollmandiku moodustav konvendihoone oli sisehoovi ning edelanurgas kõrguva valvetorniga ehitis. Konvendihoone tiibu ühendas seestpoolt galerii, torni II korrus oli aga kasutusel linnuse komandandi elupaigana. Värav asus lääneseinas, mis kujutas endastühtlasi ka konvendihoone peafassaadi. Tiibehitise II korrusel asusid garnisoni eluruumid.
16. sajandi algul ehitati lõunapoolse värava ette vallikraavi läbiv bastion ning suurtükitorn mille ühendus väravaga kaitsesid külgmüürid. Ka põhjapoolse värava kaitseks püstitati praeguseks hävinud torn, mille ülakorrusel oli suurtüki platvorm.
Liivi sõja ajal oli Põltsamaa linnus Ivan IV poolt Liivimaa kuningaks kuulutatud hertsog Magnuse residendiks. Vastavlt kohendati elu- ja esindusruumideks ümber ka vana konvendihoone. Sõja käigus käis linnus siiski korduvalt käet kätte.Liivi sõjas kannatada saanud ja sõjalise tähtsuse minetanud linnus annetati 1623 Gustav II Adolfi poolt feldmarssal Hermann von Wrangelile ja kes alustas linnuse uut rekonstrueerimist. Lossis ehitati täiskorrusena välja III korrus ning lisati veel neljaski korrus. Ukse- ja aknaavad murti suuremaks, muudeti ruumide senist lahendust. Küttekehadena võeti kaminate kõrval kasutusele kahhelahjud. Linnuse eeshoov muudeti majandus hooviks, lõunapoolne suurtükitorn ja seda ühendav vahehoov ehitati ümber kirikuks. Paraku hävis tookord ehitatu suuresti Põhjasõja käigus, mil loss rüüstati.
, 1720 sai lossi omanikuks Venemaa riiginõunik Heinrich von Fick ning 1750 sai lossi endale Ficki väimees Johann Woldemar von Lauw, kes muutis lossi suurejooneliseks rokokoostiilis paleeks.
Põltsamaa linnuses asus aastail 1772-1786 ja 1792-1796 portselani vabrik, mis oli Vene tsaaririigis kolmas.
Loss purustati II maailmasõja ajal 1941.
